/nginx/o/2012/10/04/1355652t1hc6a8.jpg)
Tarbija24 poole pöördus lugeja Riina, kes küsis, millega maanteede ääres taimi mürgitatakse ning kas mürk võib olla inimestele või koduloomadele ohtlik.
Millega mürgitatakse maantee ääres taimi? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sõites Tallinnast Tartusse panin tähele, et Tartu maakonnas on teepostide ümbrused mingi vahendiga töödeldud, kuna postide ümbruses oli taimestik kollaseks muutunud. Põlva maakonnas panin tähele, et kahjustatud ala ulatub kõvasti kraavi poole, ilmselt on kemikaal kraavi poole valgunud,» rääkis Riina ning küsis, kas saame olla kindlad, et tee ääres koera pissitama saates loom ennast taimi närides ei mürgita ning kui kaugelt töödeldud alast võib süüa metsamarju. «Teeäärtes on sageli viljapõllud, kui kaugele ulatub kahjustus?» küsis Riina.
Riigimaanteede teemaal tehakse umbrohutõrjet kemikaalidega kohtades, kus niitmine on raskendatud, nagu näiteks kaitsepiirete all, tähispostide ja liiklusmärkide ümbruses. Maanteeameti avalike suhete osakonna nõuniku Villu Vane sõnul valivad hooldustöid tegevad firmad ise meetodi, kuidas raskesti niidetavaid kohti hooldada ehk kas kasutada kemikaale või trimmerdada.
Põlva maakonnas teostab hooldustöid AS Kagu Teed, mille juhatuse esimehe Tarmo Mõttuse sõnul kasutatakse Kanepi teemeistripiirkonnas teepiirete postide ümbruse umbrohutõrjeks üldhävitava toimega herbitsiidi Rodeo, mis sisaldab glüfosaati. Sama kemikaali kasutatakse ka põllumajanduses ja aianduses.
«AS Kagu Teed põhitegevus on teedeehtus ja -hooldus, seetõttu on meie teadmised taimekaitsevahenditest vähesed, et anda lugeja küsimustele põhjalikke vastuseid,» ütles Mõttus.
«Teostame pritsimistöid käsitsi ühe meetri ulatuses teepiirdest, et vähendada käsitsiniitmise töömahtu, mis on pritsimisest raskem töö ning mida tuleb mitmeid kordi aastas teostada,» rääkis Mõttus, kelle sõnul jääb aastas kasutatav kogus mõne liitri piiresse.
Küsimusele, kas kemikaal võib saastada joogivett, vastas Mõttus, et joogiks kasutatavat vett mürgitab aine juhul, kui seda joogivette valada. Küsimuse peale, kas mürgitatud alalt ja selle lähedalt rohtu närivad lemmikloomad võivad ennast mürgitada, ütles Mõttus, et ei soovita lasta koera lahtiselt maantee äärde liikuma, kuna liiklus on looma jaoks oluliselt suurem oht.
Vilja kemikaal Mõttuse sõnul ei mõjuta, kuna viljapõldudel ja viljapuuaedades kasutatakse sama preparaati umbrohutõrjeks.
Põllumajandusameti taimekaitse osakonna juhataja Jan-Rolan Raukas ütles, et vastavaid uuringuid, millest selguks pinnavette jõudnud taimekaitsevahendite päritolu, tehtud ei ole.
«Üsna rumal mõte oleks süüa metsamarju tee vahetus lähetuses, kus need on saastatud heitgaasidest pärinevate ohtlike ainetega, mis on oluliselt ohtlikumad kui glüfosaat,» ütles Raukas, kelle sõnul on paljude glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamine lubatud ka enne teravilja koristust ehk koristuseelseks töötlemiseks. Ta lisas, et Eestis ei ole tuvastatud glüfosaadi jääkide esinemist toidus üle lubatud piirmäära.
Herbitsiid Rodeo
Herbitsiidi Rodeo ohutuskaardil on kirjas, et lühiajalisel kokkupuutel silmadega võib Rodeo põhjustada ajutist ärritust, lühiajalisel nahaga kokkupuutel või sissehingamisel kahjulikku mõju ei ole. Küll aga on Rodeo äärmiselt ohtlik veeorganismidele ning võib avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet.
Nahale sattumisel tuleb seljast ära võtta saastunud riided, käekell ja ehted ning pesta rohke veega. Ka riided ja jalanõud tuleb enne uuesti kasutamist pesta. Sissehingamisel tuleb kannatanu viia värske õhu kätte, allaneelamisel pakkuda koheselt vett juua.
Ohutuskaardil on ka kirjas, et juhusliku sattumise korral keskkonda tuleb hoida kahjustatud alast eemal kõrvalised isikud ning hoiatada neid ärritavast ja söövitavast ohust. Keskkonnakaitsemeetmetena tuleb vähendada laialivalgumist ning hoida sattumast äravoolutorudesse, kanalisatsiooni, kraavidesse ja veekogudesse.