Onkoloog: iga-aastase kontrolliga saab vältida melanoomi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Onkoloog Marianne Niin rõhutab, et arstid ei ürita sugugi inimesi melanoomiga hirmutada – olukord ongi tõsine ja inimesed peaks oma tervisele rohkem tähelepanu pöörama.

FOTO: Liis Treimann

Melanoomi ravimine tähendab tegelikult, et probleemi avastamisega on juba hiljaks jäädud ning halvimal juhul lastud käest võimalus täielikult terveneda.

Sünnimärke tuleb kontrollida igal aastal, kuna nahavähi varaseid haigusvorme ei ole võimalik diagnoosida sünnimärgi sakilise serva ja asümmeetria järgi. «Melanoomi on kergem ära hoida kui ravida. Uued bioloogilised ja geentehnoloogilised ravimid võimaldavad vaid pikendada haigestunute eluiga,» tõdes onkoloog Marianne Niin, kes tegutseb omanimelises nahakliinikus.

Varases staadiumis on kõik nahakasvajad tema sõnul täiesti ravitavad, inimesed tervistuvad täielikult ja mingit siirete ohtu pole. Nüüdisaegne diagnostika eeldab aga mikroskoopilist uuringut ehk dermatoskoopiat, sest varaseid haiguse vorme puhtkliiniliselt diagnoosida ei ole võimalik.

Kõigil valgetel inimestel soovitatakse käia oma nahka kontrollimas kord aastas ka siis, kui mingeid kaebusi ei ole – umbes nii nagu naised käivad igal aastal günekoloogi juures. Samas tuleb jälgida oma nahal toimuvaid muutusi. «Kui midagi kasvab, muutub, suureneb või muudab värvust, tuleb kohe arsti juurde minna. Kogu naha vaatlus kord aastas on vajalik aga selleks, et leitaks üles ka see, mida inimene ise pole veel märganud,» lisas onkoloog.

Juulis osales doktor Niin ülemaailmsel melanoomi kongressil Saksamaal Hamburgis, kus sealsed arstid ütlesid, et kui inimesel endal on juba mingi mure tekkinud, siis 86 protsendil juhtudest leiab see ka kinnitust – inimesed on õppinud ennast paremini vaatlema ja jälgima. Arsti sõnul läheb kasvaja eluohtlikuks muutumiseks ja siirete tekkimiseks aega mitu aastat, mis tähendabki, et kord aastas arsti juures käies on võimalik see ohtlik haigus välja ravida.

Samas möönis nahaonkoloog, et haigestumus nahavähki ja melanoomi on praegu kõikjal tõusuteel. Üheks põhjuseks peetakse elustiili, pärilikkust ja geenimuutusi. Ultraviolettkiirgus on kindel, teaduslikult põhjendatud haigusttekitav faktor, kuid siiski mitte kõik pikalt päikese käes viibivad inimesed ei haigestu. Määravaks on nahatüüp, mis Põhjamaades on inimestel eriti õrn. Seetõttu võivad talvised soojamaareisid osutuda kontoriinimestele üsna ohtlikuks.

Diagnoosi õigeaegsuse poolest on Eestis olukord muu Euroopaga võrreldes väga halb – oleme melanoomi suremuselt poolakate järel teisel kohal. «Meil, arstidel, on siin suur töö teha ja see, millest räägime, pole sugugi hirmutamine, vaid karm reaalsus. Kõrge suremus näitab, et teema pole sugugi ületähtsustatud. Me kaotame 60–70 inimest aastas välise kasvaja tõttu, mis on varakult nähtav ja diagnoositav ehk täielikult välditav,» rõhutas Niin.

Üks suur probleem on, et mehed pöörduvad arsti juurde naistest märksa hiljem, eriti mehed, kes on vanemad kui 50–60 eluaastat. «Kui lähedased märkavad ja soovitavad arsti poole pöörduda, siis tuleks seda ka teha,» sõnas nahatohter.

Ta mainis ka, et haiguse laiemal teadvustamisel mängis kahjuks tähtsat rolli kahe aasta eest 35-aastaselt melanoomi tagajärjel surnud Revo Jõgisalu, bändi Toe Tag räppar – pärast seda tulevad noored mehed kontrolli palju sagedamini. Ainuüksi Niine kliinikus käis tänavu juulis rekordarv inimesi, üle tuhande, lisaks telekonsultatsioonid, mille käigus saab juba mitmelt poolt Eestist dermatoskoobi abiga sünnimärke analüüsida.

Kui aastaid imestasid kolleegid mujal Euroopas, miks Eestis diagnoositakse nahakasvajaid rohkem talvel, samas kui mujal käiakse nende hädadega arsti juures rohkem suvel, siis hakkab see trend nüüd pisitasa muutuma. «Meil inimesed suvel puhkavad, siis võtavad sügisel kartuli ka ära ja alles seejärel on mahti doktori juurde tulla. Ometi võtavad inimesed just suvel end rohkem riidest lahti,» imestas Niin.

Mis puutub ultraviolettkiirgusse, siis ainus, mis selle kahjuliku mõju vastu aitab ja mis on teaduslikult põhjendatud abinõu, on Niine sõnul D-vitamiini vajalikul tasemel hoidmine. Seda peaks põhjamaised inimesed võtma septembrist maikuuni regulaarselt, kõige parem on looduslik kalamaksaõli.

Mis puutub päikesekaitse­kreemidesse, siis neid on keemilise ja füüsikalise kaitsega. Tõeliselt kaitseb Niine sõnul ainult füüsikaline kaitse, mille praegu annavad põhiliselt apteegist saadavad lastele mõeldud päikesekaitsekreemid, mis jätavad nahale kerge valge tsinkoksiidi kihi. See on Niine kinnitusel ainuke tõeliselt mõjus ja teaduslikult tõestatud päikesekaitse. Keemiline kaitse pole Niine sõnul efektiivseks osutunud. Kui üldse kreeme päikesepõletuse vältimiseks kasutada, siis tuleks vaadata, et tegu oleks laia spektriga kreemiga – nii UVA- kui UVB-kaitsega.

Päikesekreemide turg on Euroopas kahjuks siiani reguleerimata. Maailma Terviseorganisatsioon on oma soovitused solaariumidele välja töötanud, kuid meil pole neid seni rakendatud, kurtis Niin.

Nahavähi ravi algab haiguskolde kirurgilisest eemaldamisest. Seejärel saab laborist vastuse selle kohta, millised muutused on toimunud. Kui tegemist on suurema riskiga kasvajaga, mille puhul on siirete oht, siis tehakse juba kogu keha uuring. Edasi tuleb keemia- ja kiiritusravi ning muud onkoloogilised ravimeetodid.

Nüüd on nahavähi ja melanoomi ravis hakanud levima ka uued meetodid, kuid üks selline ravikuur võib maksta 8000 eurot kuus, kusjuures ravi kestab aastaid. Eestis on mõned patsiendid ravimifirmade toel seda ravi juba ka saanud. Tegu pole siiski mitte terveks ravimise, vaid eluea pikendamisega.

Eestis pääseb nahaarsti vastuvõtule ilma perearsti saatekirjata, seetõttu on järjekorrad pikad ja paljud on sunnitud pöörduma erakliinikusse, kus konsultatsiooni hinnad algavad 40 eurost. Niine sõnul oleks õiglane, kui ka Eesti patsiendid saaksid hiljem selle raha patsiendi vaba liikumise raames haigekassalt tagasi, nagu praegu välismaalased ja välismaal elavad eestlased saavad. Eesti suurhaiglate juhid on esialgu selle plaani vastu, sest kardavad ebavõrdsuse süvenemist, sotsiaalministeerium on võtnud asja siiski arutusele.

Mis on mis?

•    Melanoom (C43) – pigmentrakuline nahakasvaja, väga agressiivne ja ohtlik nahakasvaja vorm

•    Nahavähk (C44) – basaal- ja lamerakknahakasvaja, vähem agressiivne ning harva letaalne nahakasvaja vorm

Allikas: Dr Niine Nahakliinik

Tagasi üles