Kuigi perearstide sõnul on ligi 15 aastat tagasi loodud perearstide süsteem veatu ja toimib hästi, siis näiteks Tervishoiuameti järelvalve osakonna juhataja Peeter Mardna leiab, et süsteemi tuleks ja saaks muuta veel paremaks, kirjutab Kristi Leppik ajalehes Postimees.
Eesti perearstide liidu juhatuse esimehe Ruth Kalda sõnul tunnetavad praegu nii perearstid kui ka patsiendid, et eriarsti kättesaadavuse vähendamine pikendab järjekordi perearstide kabinettide uste taga. «See on erinev ka ilmselt piirkonniti ja perearstide nimistute pikkusest,» nentis Kalda.
Teine perearstide mure on seotud üleüldise majandussurutisega, mille ajal on üha enam hakanud perearsti poole pöörduma oma elumuredega. «Kui on raske aeg, on ka tervisehädasid inimestel rohkem ja sotsiaalteenuste vajadus seetõttu suurem,» selgitas Kalda. Praegu aga on naise sõnul perearstide süsteem paremini organiseeritud kui sotsiaalabi ja ta loodab, et sotsiaalalane võrgustik tuleb nende süsteemile järgi, kus arstid saaksid abivajajad suunata vajaliku inimeseni.
Lisaks Kalda poolt nimetatud muredele on aga tervishoiuameti järelvalve osakonna juhataja Peeter Mardna sõnul kogu perearstisüsteemis haavatavaid kohti ja ta ei usu, et praeguse süsteemiga, kus perearstid on eraettevõtjad, suudab riik tagada oma kodanikule täpselt seda, mida 15 aastat tagasi süsteemi luues plaanis.
Suurima haavana tõi Mardna välja, et praegu ei ole perearstidel mingit sundi riigi poolt antud raha ökonoomselt inimeste hüvanguks kasutada. «Inimene on nõrk ja kui ta saab endale rohkem tänu seaduse aukudele lubada, siis ta ka seda teeb,» sõnas ta.