Rapla ja Põlva haiglas võetakse vastu nii vähe sünnitusi, et see ei taga meditsiinipersonalile vajalikku töökogemust, väidab haigekassa. Lisaks esinevat eriti Rapla haiglas mitmeid puudusi ravikvaliteedi osas, kirjutab Alo Lõhmus ajalehes Postimees.
Haigekassa seab kahtluse alla Rapla ja Põlva haigla kvaliteedi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigekassa toob sotsiaalministeeriumile juulikuus saadetud kirjas esile, et Rapla maakonnahaiglas on enam kui pooled kalendripäevad tänavusest esimesest poolaastast möödunud ilma ühtegi sünnitust vastu võtmata.
«Haigekassa on veendunud, et sünnitusosakonnas, kus 53 protsendil kalendripäevadest aastas ei toimu ühegi sünnituse vastuvõtmist, ei ole kindlustatud isikule võimalik tagada tänapäeval nõutava kvaliteedi ja ohutusega teenust,» järeldab haigekassa juhatuse liikme Mari Mathieseni allkirja kandev dokument.
Lisaks sünnituste vähesusele on haigekassal Põlva ja Rapla haigla ravikvaliteedile veel muidki etteheiteid. Täpsustamata, kummast haiglast on jutt, kurdab haigekassa, et ühes neist paar aastat tagasi läbi viidud audit paljastas, et 23 auditeeritud patsiendi haigusloost viiel juhul ei olnud haiglaravi põhjendatud.
Põlva haigla ülemarst Margit Rikka avaldas haigekassa kriitika üle imestust. «Põlva haiglale ei ole haigekassa auditites mitte kunagi tehtud mitte ühtegi etteheidet. Vastupidi, me oleme alati olnud positiivsete näidete hulgas,» sõnas ta.
Postimehe andmetel käib ülalrefereeritud puudustest, millele haigekassa oma kirjas viitab, vaid üks Põlva haigla kohta, kõik ülejäänud etteheited on tehtud Rapla haigla kohta, kuigi haigekassa kiri jätab mulje, nagu oleks haiglad võrdselt patused.
Rapla maakonnahaigla ravijuht Aili Laasner pole siiski päri järeldusega, et tema haigla on ohtlikum kui teised üldhaiglad.