Rinnapiim on lapsele ideaalne toit, mille loodus on temale tootnud, seetõttu soovitavadki arstid kuni kuuekuusele lapsele anda ainult rinnapiima ja koos lisatoiduga jätkata imetamist kuni lapse kaheaastaseks saamiseni.
Imetamine tuleb kasuks nii emale kui lapsele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et Järvamaal imetamise tugirühm puudub ega tegutse siinkandis ka ühtegi imetamisnõustajat, selgitab rinnapiima kasulikkust Järva Teatajale Tartu tervishoiukõrgkooli õppejõud, lastearst ja imetamisnõustaja Terje Arula.
Kõiki nõuandeid andis Arula arvestades, et tegemist on täiesti terve ja ajalise beebiga.
Arula ütlust mööda on kõige suurem erinevus rinnapiima ja kunstpiima vahel selles, et ainult rinnapiim sisaldab kaitsekehi, mis kaitsevad last viiruslike ja bakteriaalsete haiguste eest nii kaua, kuni ema imetab. «Selliseid kaitsekehi praegu kunstpiimas veel ei ole,» sõnas ta.
Rinnapiim on alati võtta
Lisaks kaitsekehadele sisaldab rinnapiim ka kõiki vajalikke toitaineid, mineraalaineid ja vitamiine täpselt sellises koguses ja sellisel määral, mida just selle ema laps vajab. «Ainult D-vitamiini on rinnapiimas liiga vähe ja seda tuleks alates kolmandast elupäevast kuni lapse kaheaastaseks saamiseni lisaks anda,» ütles Arula.
Lapse seedetrakt on vastuvõtlik kõikide negatiivsete tegurite suhtes ja rinnapiim on kõige loomuomasem, sest juba loodus on selle lapse seedetrakti tarvis mõelnud. «Ainult rinnapiimast toituval lapsel ei teki kõhukinnisust ega kõhulahtisust,» lausus Arula.
Kõigele lisaks on rinnapiimaga toita mugav. «See on alati kaasas, alati õigesti valmistatud ja paraja soojusega,» ütles Arula. «Ka ei tule rinnapiimale nii palju raha kulutada kui kunstsegude ja lutipudelite peale.»
Väga tähtis on Arula ütlust mööda imetamise juures ka, et see loob ema ja lapse vahel tugeva emotsionaalse ja füüsilise sideme. «Lutipudeli-lastega on sageli nii, et emad lähevad kergema vastupanu teed, sätivad pudeli padjal najale ja tegelevad muude asjadega,» selgitas Arula.
Selle asemel võiks ema Arula meelest hoopis mõelda, et lapse esimene eluaasta läheb kiiresti, nii et emad võiksid seda nautida ja pakkuda lähedust ka lapsele.
Arula selgitas, et imetamise ajal vabaneb kehast niinimetatud õnnelikkuse hormoon, mis vähendab stressi ja rahustab nii ema kui last. «Imetamise ajal ongi ema näos see kuulus Mona Lisa naeratus,» ütles ta.
Esimesed lonksud rinnapiima peaks laps saama esimese poolteise elutunni jooksul. Arula selgitas, et kuna sünnitamine on kurnav nii emale kui lapsele, vajab laps energia taastamiseks rinnapiima kohe. «Kui toitmine jääb hilisemaks, vajub sündimise suurest tööst ja vaevast väsinud imik sügavasse unne, kust on teda üpriski raske äratada,» põhjendas ta.
Imetamine taastab vormi
Emal aitab imetamine kiiremini raseduseelset vormi taastada. «Imetamine on raske ja palju energiat nõudev töö,» ütles Arula.
See tähendab, et imetamisajal tuleb süüa täisväärtuslikku toitu, kuid Arula hoiatab, et samas ei saa suhtumine olla ka päris selline, et võib kõike ja valimatult sisse ajada ning pole vaja mingit kehalist tegevust. «Tuleb ikka jälgida, et energia kulutatud saaks,» soovitas ta.
Imetama võiks emasid meelitada ka tõsiasi, et uuringutega on kindlaks tehtud, et imetavatel emadel on risk rinnavähki haigestuda väiksem kui neil, kes seda ei tee.
Rinnapiim on alla pooleaastasele lapsele nii toidu kui joogi eest. Arula ütles, et on ikka emadele rääkinud, et rinnapiim on lastele nagu kolmekäiguline lõunasöök. «Kõigepealt saab ta nii-öelda supi ja vedeliku, järgmine ports ehk imetamiskorra keskmine osa on praad, mis on juba toekam ja lõpupiim on nii-öelda magustoit, mis on hästi rasvarikas ning vajalik lapse aju- ja närvirakkude toitmiseks,» selgitas ta.
Et laps kõigist kolmest käigust osa saaks, tuleb Arula soovitust mööda alati jälgida, et ta ühe toitmiskorra ajal imeks rinna nii tühjaks kui võimalik.
Arula teab päris palju selliseid juhtumeid, kus palaval suveajal annava emad lapsele lutipudelist vett juurde, aga seda ei ole vaja teha. «Piisab sellest, kui ema rohkem joob, sest kõik, mida ema joob või sööb, jõuab rinnapiima kaudu ka lapseni,» ütles ta.
Samas ei soovita Arula ka liiga palju juua ja vägisi liitrite kaupa vedelikku sisse ajada. «Organism ise reguleerib vedelikuvajaduse ja juua tuleb siis, kui on janu,» põhjendas ta.
Lutipudel võõrutab rinnast
Kõige sagedasem probleem, millega imetamisnõustaja poole pöördutakse, on küsimus, kuidas last rinnale saada.
Arula selgitas, et asi algab sellest, et kuna sünnitusmajas on lastearsti põhimure, et laps, kes haiglast välja läheb, oleks kosunud ja kehakaal suureneks, antakse liiga kergel käel lastele lutipudelist lisa juurde. «Lastearstina ma muidugi mõistan sellist käitumist, aga me ei tohi unustada, et kuna pärast sündi hakkasid tööle lapse kõik organid ja ta hakkas kaotama vedelikku on mõningane kaalulangus elu esimestel päevadel normaalne,» lausus ta.
Seda nimetatakse füsioloogiliseks kehakaalu languseks.
Kuid lapsed on erinevad ja mõne lapse puhul piisab juba paarist-kolmest pudelitoidu korrast, kui ta enam hea meelega rinda ei taha. «Ega laps rumal ole, ta saab kohe aru, et pudelist saab toitu tükkmaad lihtsamalt kätte, miks ta peaks ennast siis tissist imemisega enam vaevama,» ütles Arula.
Teine viga, mida paljud emad teevad, on liiga sage kaalumine. Arula teab, et paljud emad kaaluvad last enne ja pärast sööki. «Aga see viib nad stressi ja stress omakorda vähendab rinnapiima produktsiooni,» hoiatas ta. Nii soovitabki Arula kõik kaalud mõneks ajaks kaugele kapi otsa peita ja pideva kaalumise asemel hoopis lapsest rõõmu tunda.
Ainult rinnapiima peaks laps saama esimesed kuus elukuud. Siis piisab talle sellest täielikult ning peale D-vitamiini pole talle tarvis rohkem midagi anda.
Tihti hakkavad emad muretsema, kui laps mõnel päeval rinda ei taha, arvates, et võib-olla tuleks siis pakkuda lisatoitu või kunstpiima.
Arula selgitas, et laps on nagu meie ise. «Kas meie tahame kogu aeg ühtemoodi süüa?» küsis ta. «Nii nagu meil on mõnel päeval suur söögiisu ja teisel tahame ainult õige pisut midagi näksida, on samamoodi ka lapsel.»
Arula meelest on see täiesti normaalne ega ole kindlasti piisav põhjendus lisatoitu pakkuda.
Ülemaailmne tervishoiuorganisatsioon soovitab rinnapiima anda kaks esimest eluaastat ehk kuni lapse kaheaastaseks saamiseni, aga kuuendast elukuust tuleb lisaks rinnapiimale hakata andma ka lisatoitu.
TEAVE
Augusti alguses tähistati üle maailma rahvusvahelist rinnapiimanädalat, mille teema on «Imetamine – elutähtis kriisiolukordades».
Rinnapiimanädala eesmärk on juhtida tähelepanu sellele, kuivõrd oluline roll on kriisiolukordade puhul imikute rinnaga toitmisel, ja rõhutada imetamise toetamise vajadust igal ajal.
Tervise Arengu Instituudi andmetel saavad Eestis rinnapiima pooled kuni kuuekuustest lastest. Euroopa Liidu keskmine näitaja on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel 41 protsenti.
Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juhi Mari Kalkuni ütlust mööda on imetamise nõustajate töö toel Eesti keskmine aasta-aastalt paranenud. Samas on Eestis veel palju arenguruumi, et kõigil lastel oleks parim võimalus saada rinnapiima kuni teise eluaastani ja et kuus esimest elukuud saaks laps vaid rinnapiima.
«Oleme harjunud arvama, et tissitamine on ema ja lapse vaheline asi,» ütles Kalkun. «Samas vajab väikese lapse ema tugevat toetust, et alustada või jätkata rinnaga toitmist, mis pole alati nii lihtne, kui esmapilgul näib.»
Kalkun rõhutas, et siin on eriline osa lähedastel, eriti lapse isal, olulist abi saavad anda ka imetamise nõustajad. «Oma panuse saame anda kõik, luues lapsele ja emale sobiva keskkonna ning uskudes, et tissitamine lapse teise sünnipäevani on vajalik ja võimalik,» toonitas ta.
Rahvusvahelist rinnapiimanädalat tähistab igal aastal rohkem kui 150 riiki. (JT)