Sotsiaalministeerium töötas välja seadusemuudatuse, millega antakse alaealistele tagasi õigus iseseisvalt otsustada oma raseduse katkestamise üle.
Alaealistele antakse tagasi õigus ise otsustada abordi tegemise üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu 1. jaanuarist kehtima hakanud raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse uueks muutmiseks tekkis vajadus seetõttu, et sellesse sattus säte, mis lubas piiratud teovõimega naise raseduse katkestada vaid eestkostja nõusolekul. Kui eestkostja ei lubanud rasedust katkestada, pidi abordi tegemiseks küsima luba kohtult.
Eesti Naistearstide Seltsi hinnangul on aga igati õigustatud varasem praktika, kus piiratud teovõimega patsiendi kaalumis- ja otsustamisvõime üle otsustab arst.
«Praktikas on enamik piiratud teovõimega naisi alla 18-aastased patsiendid, kelle raseduse katkestamiseks on 1. jaanuarist jõustunud seadusemuudatuse kohaselt alati vajalik eestkostja ehk lapsevanema nõusolekut, sõltumata sellest, kui küps või otsusevõimeline noor ise on,» seisab seadusmuudatuse eelnõu seletuskirjas.
Näiteks on praegu eestkostja või kohtu nõusolek vajalik ka juhul, kui tegemist on 17-aastase oma perekonna loonud ja lapse sünnitanud noore naisega. Ikka pidi ta oma raseduse katkestamiseks käima ema luba küsimas.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist Ülle Jordan ütles, et ühtegi kohtuasja selle seaduse tõttu küll ei olnud. «Initsiatiiv seadusemuudatuseks tuli naistearstide seltsilt,» lisas ta.
Naistearst hindab
Et arstid suudavad hinnata patsiendi otsustusvõimet, näitab ka alaealiste osas raseduse katkestamiste vähenemine, illegaalsete abortide puudumine, valdavalt patsiendi õigeaegne pöördumine naistearsti poole ja alaealiste vastutustundlikum seksuaalkäitumine, seisab seletuskirjas.
Naistearstid on hea tava kohaselt julgustanud alaealisi oma vanematele enda rasedusest teatama ja kui alaealisel puudub eluküpsus raseduse katkestamise üle otsustamiseks, siis on naistearstid nõustamise ja otsustamise juurde kaasanud ka lapsevanema.
Rahvusvaheliselt tunnustatud seisukohtade järgi peavad seksuaaltervise teenused olema võimalikult hästi kättesaadavad, eakohased ja mittediskrimineerivad. See tähendab, et kellelgi teisel peale naise enda ei ole õigust otsustada, kas ta peab raseduse katkestama või sünnitama.
Seega, kui naistearst on veendunud, et piiratud teovõimega patsient saab aru oma tervise seisundist, abordi olemusest ja sellega kaasnevatest ohtudest-tagajärgedest, siis võib tema raseduse katkestada.