Perearstid teenivad palgalisa patsientide arvel
22. september 2009, 08:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osa ettevõtjatest perearste võtab aasta lõpul oma firmast dividendidena välja sadu tuhandeid kroone maksumaksja raha, mis koguneb haigekassa eraldatud pearaha osalisest kasutamata jätmisest.
Kui tavaliselt teenib ettevõtja ise kasumit, mille arvel saab aasta lõpul dividende võtta, siis perearst saab selle raha haigekassast pearahana. Mida rohkem patsiente, seda suurem summa pearahana koguneb.
See on ka üks põhjusi, miks perearstide nimistud nii suureks on aetud. Pole siis imestada, kui perearst on sunnitud seinale panema sildi, mis teatab, et üle veerandi tunni ühele inimesele vastuvõtul aega ei jagu.
Kui palga pealt tuleb maksta sotsiaalmaksu 33,5 protsenti, siis dividendide pealt üksnes 21 protsendi suurust tulumaksu, mis muudabki need ahvatlevaks.Kuidas perearstil raha nii palju üle saab jääda? Ega kõigil jäägi.
Näiteks ütles Tallinna äärelinnas asuva Mähe perearstikeskuse juhataja Vanda Kristjan, et tema pole üheksa tegutsemisaasta jooksul kroonigi dividende saanud, sest kuna ta töötab üksinda, kulub kogu raha ära.
Kristjanil on abiks asendusarst, pereõde ja registraator, kellele kõigile tuleb palka maksta. Patsientide nimekirjas on tal 2400 hinge.
Samas võtsid ühe Tallinna piirkonna kolm perearsti mullu 1,4 miljonit krooni dividende, mis teeb keskmiseks kuutasuks 56 000 krooni. Kui lisada tasuta auto kasutamine, koguneb kopsakas summa.
Üldse kirjutasid Tallinna 114 perearsti eelmisel aastal endale dividendideks kokku 20 694 402 krooni.
«Kummaline on see, et perearstid teenivad seda enam, mida vähem tervishoiuteenust osutavad ehk selleks haigekassast eraldatud raha ära kasutavad,» osutas Tallinna tervishoiuameti järelevalveosakonna juhataja Peeter Mardna.
Kokkuhoiukohti on põhiliselt kaks. Osa arste töötab ilma õeta või palkavad mitu arsti õe mitme peale. Aga pereõe palgaks eraldab haigekassa igale perearstile 10 000 krooni kuus, millelt tuleks tasuda ka 33,5 protsenti sotsiaalmaksu.
Seadus näeb küll õe palkamist ette, kuid selles pole öeldud, kui suure koormusega. Teiseks on lihtsamad uuringud pearaha sees ja kui neid vähem teha, jääb osa selleks eraldatud rahast aasta lõpuks alles. Nii ühel kui ka teisel juhul kannatab arstiabi kvaliteet.
Mardna märkis, et arstil pole võimalik õe eest tööd ära teha. Tagajärjeks on olukord, kus arst suhtleb vastuvõtu ajal rohkem arvuti kui patsiendiga.
Tema sõnul oleks hädasti vaja ka asendusarste. Praegu jääb osa patsiente oma arsti puhkuse või koolituse ajal kas hoopis teenuseta või pillutatakse neid ühe juurest teise juurde. Rääkimata sellest, et 40 perearstipraksist on praegu Eestis üldse katmata.
Asi, mis teisi arste kadedaks teeb, puudutab perearstile auto kinnimaksmist haigekassa rahaga. Praegu teeb üks perearst keskmiselt 0,37 koduvisiiti päevas. Jutud, et arstid peavad ise käima vaktsiinide ja retseptide järel, suurte keskuste puhul paika ei pea, sest enamasti tegeleb seal sellega üks inimene.
Mardna sõnul võiks igaks koduvisiidiks tohtrile lihtsalt kindla rahasumma eraldada – näiteks 500 krooni. Sellega hoiaks üksnes Tallinnas aastas kümme miljonit krooni kokku.
Patsientide esindusühingu nõustaja Anne Veskimeisteri hinnangul on see, et perearstid võtavad maksumaksja rahast suurtes summades dividende välja, kunagise poliitilise otsuse tulemus ja praeguste seadustega kooskõlas.
«Patsientide esindusühingu hinnangul ei sobi äriühingud kui kasumi teenimisele rajatud üksused üldse tervishoidu. Võib-olla oleks aeg see süsteem üle vaadata,» ütles ta. «Iga äriüksuse eesmärk on teenida kasumit ja ükski ärimees ei hakka makse maksma, kui on võimalik raha maksuvabalt välja võtta. Kui aga see kasum koosneb maksumaksja rahast, tekivad patsientidel õigustatud küsimused.»
Veskimeister polnud rahul ka sellega, et osa perearste püüab osa kuludest endalt patsiendile sokutada.
«Mida arvata olukorrast, kus vaesuspiiril elavale patsiendile öeldakse, et uuringuteks ja analüüsideks raha ei ole, makske ise kinni? Või kui perearst keeldub riigi kulul liisitud autoga kodukülastust tegemast ja jooksutab selle asemel haigeid, sageli ka nakkusohtlikke inimesi ringi?» küsis patsientide esindusühingu nõustaja.
Veskimeister märkis, et perearste on erinevaid, samuti on erinev nende suhtumine töösse ja arstieetikasse. Südamega töötavate perearstide puhul pole ka patsiendil kahju, kui ihuarst hästi teenib, ent kahtlused tekivad siis, kui patsient pole piisavalt head teenust saanud.