Tallinnas Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskuse polikliinikus istus eile kella kolme ajal oma laua taga väsinud näoga arst-infektsionist Tiiu Aug. «Tööd on meil tõesti kõvasti,» nendib ta.
Uuest gripist ei pääse ka arstid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastuvõtt on selleks päevaks läbi ja nakkuskliiniku koridoris askeldavad ringi vaid valgetes kitlites ja steriilsetes maskides arstid ja õed.
On raske ette kujutada, et veel tund aega tagasi vooris rahvast kliiniku uksest aina sisse ja välja.
«Inimesed tulevad meie juurde päris hirmunult, kuid suudame nad siin maha rahustada,» räägib Aug.
Tohter imestab, et millegipärast on inimesed justkui unustanud, kuidas ennast viirushaiguste puhul ravida. «Tuleb ennast soojas hoida, enda eest hoolitseda ja ennast jälgida,» rõhutab ta korduvalt.
Seagripist ei räägi Aug mitte üksnes arsti, vaid ka patsiendi pilgu läbi. «Ma ise põdesin ka seda,» nendib tohter. Ta haigestus juba novembri alguses, kuid veel praegugi on kuulda, et naise hääl ei ole köhast täielikult taastunud.
Kuigi nakkuskliinikus kannavad nii patsiendid kui ka arstid-õed steriilseid maske, mis peaks haigestumise ära hoidma, sai Aug nakkuse just tööd tehes.
«Aga patsiendid aevastavad. Ja kui nad aevastavad, siis pole sellest maskist suuremat abi. Terve kabinet on hetkega pisikuid täis,» selgitab Aug. Ka võtavad arstid patsientidelt proove ja selle jaoks on vaja haigel inimesel mask korraks näo eest ära võtta.
Jälle see vaktsiin
Kui õues juba hämardub ja tööpäev lõppema hakkab, istub Tallinna lastehaigla vastuvõtu valvetoa ees veel kümmekond mureliku ilmega isa-ema, süles vesiste silmadega ja nukrate nägudega lapsed. Vaid nemad on veel alles pikast järjekorrast, mis päeval koridorides lookles.
Tallinna külje all Jüris elav ema Ettel on mures oma 13-aastase tütre Kristini tervise pärast. Nimelt tehti Kristinile umbes nädal aega tagasi korraline kolmikvaktsiin mumpsi, leetrite ja punetiste vastu.
See vaktsiin on kohustuslik kõikidele 13-aastastele lastele. Pärast süsti saamist tõusis Kristinil aga kõrge palavik, mis küll korraks alla läks, ent sel nädalal uuesti tõusis.
«Olen mures ja tahaks kontrollida, kas tegu on uue gripiga või mitte,» ütleb Ettel. Näost valge Kristin rääkida ei jaksa. Tema ema märgib, et laps on paanikas ja kardab, et hakkab surema.
Tüdruku mure on isegi õigustatud, sest tema haiguskulg on jahmatamapanevalt sarnane sellega, mis juhtus Eesti esimese uue gripi ohvri, Raasiku koolipoisiga.
Ka tema oli 13-aastane, ka teda vaktsineeriti, pärast mida tõusis kõrge palavik. Nagu surnud koolipoisski, on Kristin tubli sportlane ja tegeleb võistlustantsuga. Ka tüdruku tantsupartner on haigevoodis.
Ohtlik või mitte?
Kas vaktsineerimine võib tõesti olla ohtlik? Tallinna lastehaigla juht Mall-Anne Riikjärv nendib, et iga inimorganism reageerib vaktsineerimisele erinevalt. «Iga vaktsiin annab mingi haiguse vastu kaitsekehi.
Aga kui laps saab mõne infektsiooni veel otsa, nõrgestab vaktsineerimine immuunsüsteemi küll,» selgitab haiglajuht.
Kuigi riiklikke juhiseid veel tulnud pole, nendib Riikjärv, et tuleks mõelda, kas plaanilisi vaktsinatsioone on praegusel ajal ikka mõistlik teha. «Võib-olla oleks otstarbekas praegu mitte vaktsineerida,» ütleb ta.
Lastehaigla valvearsti kabinetist kostab samal ajal kõva ja hirmuäratavat köhimist. Lastearst Kati Korjus esitab hulga küsimusi, kuid saab vastuseks vaid köhimist. Kabinetis on ülevaatamisel 16-aastane Kristjan-Daniel. «Aga mulle siiski öeldi, et mul on viiruslik bronhiit ja ma lähen auru hingama,» ütleb poiss kabinetist väljudes.
Korjus töötab gripihaigetega, kuid kuulub ise riskigruppi, kuna ootab neljandat kuud last. On raske leida kohta, kus ajal, mil riik kaalub epideemia väljakuulutamist, nakkushaigused veel kiiremini leviks kui haigla valvetoas.
Haiglajuht nendib, et midagi pole parata. «Nii patsiendid kui ka arst kannavad maski ja praegu ei ole haiglas osakondi, kus nakkushaigusi üleüldse ei leviks,» märgib Riikjärv. «Pealegi töötab ta valvetoas ainult üks-kaks korda kuus,» lisas ta.
Korjus märgib siiski, et olude sunnil on ta sel kuul juba kaheksa korda valves olnud.