Ülikooli Apteek: turuliidrid tõrjuvad teised ravimi- ja apteegiturult välja
11. detsember 2009, 15:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülikooli Apteegi tegevjuhi Reet Tengi sõnul tõrjuvad umbes 90 protsenti ravimiturust omavad Tamro ja Magnum Medical väiksemad turuosalised nii ravimite jae- kui hulgimüügiturult välja.
Näiteks lõpetas sel aastal tegevuse ravimite hulgimüüja Topmed AS ning 2010. aastal lahkub turult Oriola AS. Nende juhtumite tõenäoline põhjus on Tengi hinnangul apteekide omandiõiguse koondumine kahe hulgimüügiettevõtte kätte.
Ülikool Apteek on selle poolt, et 2005. aastal sisse viidud apteekide asutamise piirangud kaotataks.
«Tänases ravimiseaduses kehtivate piirangute toel on konkurents ravimite hulgimüügiturul sisuliselt välja suretatud. Tootevalikut ja hinnataset kontrollivad kaks ketti, kellele kuulub nii hulgi- kui jaekanal ehk apteegid. See ei ole aga kahtlemata parim lahendus nii lõpptarbijatele kui riigile,» sõnas Reet Teng.
Tengi selgitusel toimub mitme taotleja puhul apteekide tegevuslubade väljastamine liisuheitmise põhimõttel, kus osalevad apteegikettide esindused. «See aga tähendab, et kui ühel ketil on esindusi näiteks 40 ning mõnel väiksemal vaid 3, ei ole võidušansid võrdsed,» tõi ta näite seaduse mõjust.
«Alates 2006. aastast on Tallinnas välja antud liisuheitmise põhimõttel 25 apteegi tegevusluba, avatud on aga ainult 12 uut apteeki. See näitab, et liisuheitmise meede ei toimi ja võitnud ettevõtete eesmärk ei ole uute apteekide avamine, vaid turu sulgemine konkurentidele,» selgitas ta.
Ka Ülikooli Apteek ise kaalub Eestis tegevuse lõpetamist, kuna kehtiv seadus takistab otseselt ettevõtte tegevust. «Kui seadus samasugusena kehtima jääb, on peagi turul vaid kaks ettevõtet. Ülikooli Apteek sooviks väga Eestis tegutseda, aga elementaarsed arvutused näitavad, et see on äriliselt ebamõistlik, kui olukord ei muutu,» märkis Teng.