Haigekassa: muutuv kord ei too Eestisse massiliselt võõrhaigeid

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tanel Ross
Tanel Ross Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Haigekassa juht ei ennusta, et oktoobri lõpus muutuva tervishoiuteenuste korraldusega saabuks Eestisse end ravima hulgi patsiente teistest Euroopa Liidu (EL) riikidest.

«Me ei eelda ELi patsiendiõiguste direktiivi rakendamise tulemusel vähemalt esialgu olulisi muutusi, kuid jälgime ja analüüsime olukorda pidevalt,» ütles teisipäeval BNSile haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross.

Rossi sõnul on direktiivi üks eesmärk pikemas perspektiivis raviteenuste kättesaadavuse ja patsiendi valikuvabaduse suurendamine ELis tervikuna. «Üldine rahvusvaheline kogemus näitab samas, et patsientide liikumine ravi saamiseks üle piiri teise riiki ning ka teise õigus-, kultuuri- ja keelekeskkonda on pigem erand kui reegel ka tihedalt integreerunud piirkondades ning patsiendi subjektiivne valmisolek oluliselt suurem kui tegelik ülepiiriline teenuse kasutamine,» lausus Ross.

Kehtima hakkav kord annab suurema võimaluse nii Eesti Haigekassa kindlustatule raviks ELis kui ka teise ELi riigi patsiendile raviks Eestis. Kui patsient tuleb kallimate raviteenustega riigist, siis maksab tema kodune haigekassa ravi tervikuna välja. Kui aga patsient siirdub end ravima kallimate raviteenustega riiki, siis tuleb hinnavahe endal tasuda. «Võib muidugi eeldada, et seda võimalust kasutavad rohkem need inimesed, kes on valmis ka muidu Euroopas keskmisest enam liikuma,» lausus Ross.

«Olulisi muutusi me patsientide liikumises ning seetõttu ka Eesti tervishoiusüsteemi töökoormuses tervikuna me esialgu ei prognoosi,» lausus Ross. «Teatud ulatuses toimub teiste EL-i riikide kindlustatute teenindamine Eesti tervishoiusüsteemis praegugi, seda nii Tallinnas, kuid näiteks ka Lõuna-Eestis näiteks Läti kindlustatutele.»

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) juhi Tõnis Allika sõnul võib patsientide liikumist ja selle suunda mõjutada ravijärjekordade pikkus, kuid ka tema ei ennusta välismaalaste massilist Eestisse ravile tulekut ega eestlaste välismaale siirdumist.

«Isiklikult ennustan mõningast huvi suurenemist Soomest Eestisse tuleku vastu,» ütles Allika BNSile. Tema sõnul võivad patsiendid Soomest Eestisse tulla lühemate järjekordade pärast eelkõige uuringutele, aga ka mõningatele raviprotseduuridele.

Allika sõnul hakkab soome patsient Eestisse tulekut kaaluma siis, kui järjekord seal mingile protseduurile on pool aastat või enam. «Arvan, et siis võiks tal olla huvi Eesti poole vaadata,» lausus Allika. Väiksem sihtgrupp on aga Soomes töötavad eestlased, kellel on sealne ravikindlustus, aga kes tahaks end koduses keskkonnas ravida.

Valitsus kinnitas möödunud nädalal tänavu oktoobris jõustuvad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Liidus piiriülestele tervishoiuteenustele juurdepääsu hõlbustamiseks, liikmesriikide tervishoiualase koostöö edendamiseks ja patsiendiõiguste kohaldamiseks.

Tervishoiukorralduse muudatusena tekib Eesti ravikindlustatud isikutel õigus saada kindlaks määratud ulatuses hüvitist teistes Euroopa Liidu liikmesriikides osutatud tervishoiuteenuste, nende käigus määratud ja väljastatud retseptiravimite ning meditsiiniseadme kaardi alusel müüdud meditsiiniseadmete eest.

Patsient peab kogu tervishoiuteenuse maksumuse esmalt ise tasuma ning taotlema seejärel hüvitamist Eesti Haigekassalt. Kui uuringud ja ravi maksavad ravi osutavas riigis rohkem, jääb vahe patsiendi enda kanda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles