Pool elanikkonnast oleks nõus kiirema arstiabi eest maksma

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Caro / Scanpix

Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellimusel valminud küsitlusest selgus, et pool elanikkonnast oleks nõus kiirema arstiabi eest ise maksma. Enamik neist oleks valmis tasuma kuni 500 krooni.


Nende inimeste hulk, kes ei ole nõus ise maksma, on samas aastatagusega võrreldes suurenenud.

Kõige sagedamini väljendati valmidust maksta taastusravi või hooldusravi eest, samuti hambaravi eest. Kõige vähem ollakse nõus maksma perearstiabi eest.

Rääkides sellest, millisel määral peaks riik raviteenuseid rahastama, pooldavad enam kui pooled eestimaalastest olukorda, kus ravikindlustusest rahastatakse kõiki raviteenuseid, isegi kui sellega kaasnevad pikad ravijärjekorrad.

Võrreldes eelnevate küsitlustega on seda seisukohta pooldavate inimeste osatähtsus aasta-aastalt suurenenud. Kolmandik elanikest peab sobivamaks olukorda, kus ravijärjekordi praktiliselt pole, kuid ravikindlustusest rahastatakse ainult piiratud hulka raviteenuseid.

Uuringu viis perioodil 14. oktoobrist 4. novembrini 2009 läbi Turu-uuringute AS. Kokku küsitleti 1500 eestimaalast vanuses 15-74, küsitlusmeetodiks olid silmast silma intervjuud vastajate kodudes.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles