Online-väitluste uus hooaeg algab eutanaasiaga

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Lennart Rikk

Postimees.ee ja Eesti Väitlusselts alustavad esmaspäeval online-väitluste uut hooaega, küsides, kas eutanaasia tuleks Eestis seadustada.


Tänavuses esimeses online-väitluses lähevad vastamisi eetikaekspert Meego Remmel ja Eesti Väitlusseltsi kaheliikmeline meeskond teemal «Aktiivset eutanaasiat ei tohiks seadustada».

Bioeetika nõukogu liikme ja pastori Remmeli ning noorte väitlejate debati interaktiivseim osa ehk ristküsitlus algab kell 14.

Aktiivse ehk otsese eutanaasia korral aitab arst patsiendil surra. Passiivse eutanaasia korral loobuvad arstid sellisest sekkumisest, mis kunstlikult pikendaks inimese elu, ja lasevad inimesel surra loomulikult.

Alzheimeri tõbe põdev menukirjanik Terry Pratchett kutsub Suurbritanniat üles legaliseerima parandamatult haigete aktiivset eutanaasiat. Küsitlused näitavad, et teda toetab vähemalt kolm neljandikku brittidest.

Laia vastukaja kogenud online-väitluste eelmine hooaeg oli sügisel enne kohalike omavalitsuste volikogude valimisi. Siis debateerisid noorte tippväitlejatega erinevate erakondade Tallinna linnapea kandidaadid.

Vähemalt kord kuus korraldatavate online-väitluste eesmärk on muuta arutelu erinevatel ühiskonnas aktuaalsetel teemadel sisulisemaks ning argumenteeritumaks.

Väitluse formaat jääb üldjoontes samaks, mis sügisel. Kõigepealt esitavad mõlemad osapooled oma põhiargumendid (avakõne), sellele järgneb online-intervjuu laadne ristküsitlus, mis peaks olema väitluse kõige põnevam osa. Osapooled saavad seal teineteiselt reaalajas küsimusi küsida, samuti on oma koht lugejate saadetud küsimustel.

Oma seisukohad võtab kumbki osapool kokku lõppsõnas.

Väitlusseltsi meeskond ei esinda reeglina oma seisukohti, vaid asetab end positsiooni, mida sageli avalikkuses ei julgeta kaitsta. See aitab muuta ühiskondlikku debatti sisulisemaks küsimustes, millesse sageli suhtutakse pinnapealselt või emotsionaalselt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles