-jooga õpetaja Jocke Salokorpi sõnul sobib see füüsilisi ja hingamisharjutusi ning filosoofiat ühendav joogaliik kõigile, aidates paremini tähele panna keha märguandeid ja leida vaimset tasakaalu.
Jooga aitab leida tasakaalu ja maandada pingeid
«Meie hingamine ja närvisüsteem on seotud, me ei saa neid eraldada. Hingamine mõjutab kogu füsioloogiat - kui hingamine on pinnapealne, siis närvisüsteem on rahutu, kui hingamine on sügav ja aeglane, siis on närvisüsteem rahulik,» selgitab Salokorpi.
Stressi korral peaks tema sõnul õppima teadlikult hingama, sest see aitab muuta ka seda, kuidas me endale stressi tekitame. Kuidas ennast hingamisega rahustada?
Salokorpi soovitab võtta sisse rätsepiste, panna tropid kõrva, silmad kinni ja teha hingamisharjutusi. Oma hingamisele keskendudes peaks kõik argimured ununema ja meel rahunema.
Algajatele hingamisharjutusi tutvustades palub joogaõpetaja võimalikult sügavalt sisse hingata ning seejärel häälekalt välja hingata. Kui harjutust kümmekond korda tehtud, tuleb viimase pika väljahingamise järel hinge kinni hoida, seejärel jälle sisse hingata ning kõike mitu korda korrata.
Edasi tuleb hinge kinni hoida hoopiski pärast sissehingamist ja nüüd juba mõnevõrra pikemalt. Kõige suuremaks katsumuseks osutubki hinge kinnihoidmine - sisse- ja väljahingamisega saab igaüks kenasti hakkama.
Kuid mitte kõik joogahuvilised ei alusta Salokorpi sõnul niivõrd põhjaliku eraldi hingamisharjutuste õppimisega. Sageli tullakse otse trenni, kus hingamine õpitakse selgeks juba treeneri juhendamisel asendeid sisse võttes.
Küll aga korraldatakse aeg-ajalt ka mitmetunniseid õpikodasid, kus räägitakse jooga ajaloost ning arutatakse asju teoreetiliselt.
Salokorpi õpetatava ashtanga-jooga erinevus teistest joogastiilidest seisneb selles, et erinevad asendid seotakse omavahel hingamise ja liikumise abil, mitte ei keskenduta pikalt ühele asendile eraldi. «Kui öeldakse, et joogas on iga asend kui pärl, siis ashtanga-jooga on pärlikee,» selgitab treener.
Salokorpi soovitab alustada jooga harrastamist kahest korrast nädalas ja seejärel trennide arvu aegamööda kasvatada. Ideaalis võiks tema sõnul joogat teha kuus korda nädalas, nii et laupäev on puhkepäev - kuid ka kolm korda nädalas on väga hea.
Üks joogaharjutuste seeria ehk siis üks trenn kestab tund kuni poolteist tundi, sõltuvalt sellest, kui palju asendeid on selgeks õpitud. Paljudel inimestel võtab treeneri sõnul mitu aastat aega, enne kui nad suudavad joogat kuus korda nädalas korralikult teha.
Kes aga nii palju aega joogale pühendada ei taha, võib teha hommikuti harjutuste seeriat nimetusega päikesetervitus, millele kulub umbes viis minutit - ka sellest on Salokorpi sõnul palju kasu. Kes igal hommikul päikesetervitust teeb, ei vaja joogaõpetaja sõnul enam käimasaamiseks tilkagi kohvi.
Jooga muudab selle harrastaja oma kehast teadlikumaks. Sellele järgnevad tavaliselt ka muud muutused - inimene hakkab jälgima, mida ta sööb ja joob, läheb üle puhtale toidule ning suudab piirduda õigete kogustega.
Neile, kes teevad jõutrenni, sobib jooga väga hästi keha venitamiseks. «Jõutrenn, olgu see bodypump või jõusaalitrenn, tegelikult teeb sinu keha kinniseks - teeb lihased lühikeseks ja siis sa ei suuda kasutada seda jõudu,» räägib Salokorpi. Et jõudu kasutada, on tema sõnul vaja ka painduvust.
Samas märgib ta, et mida rohkem joogat teha, seda enam võib märgata, et jõusaalitrenn polegi enam oluline - ka jooga ise teeb keha tugevaks. Nii tugevaks, et vähemasti treener ise suudab kätel seista.