Selg ja jalad tahavad venitamist

Sten Mahov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omanimelist massaažikabinetti pidav Ade Ley rõhutas, et enne kui pea alaspidi lasta, tuleb kehal lasta igas kaldenurgas paar minutit harjuda.
Omanimelist massaažikabinetti pidav Ade Ley rõhutas, et enne kui pea alaspidi lasta, tuleb kehal lasta igas kaldenurgas paar minutit harjuda. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuigi enamasti käivad venituspingil alaselja- või põlvehädadega kimpus olijad, tasub seda aeg-ajalt kasutada ka täiesti tervetel inimestel.

Venitamine on lihtne moodus pinges ja väsinud keha lõdvestada ning see aitab ära hoida ka sageli istuva tööga kaasnevaid terviseprobleeme, nagu kroonilist selja-, kaela- ja peavalu, nimme-tuharapiirkonna valu ning kõhrketaste sopistumist.

Enne protseduuri ettevõtmist peaks aga kindlasti nõu pidama perearstiga, sest on terve hulk vastunäidustusi, mille korral seljavenituspingile minna ei tohi, näiteks silmahaigused, südame-veresoonkonna haigused, kõrge vererõhk ning äsja läbitehtud operatsioon.

Selg peab olema soe

Viljandis pakub seljavenituspingi teenust kaks massööri. Osaühingu Viljandi Massaaž salongis Tallinna tänaval on elektriline seade, mis on tööd teinud umbes pool aastat. See näeb välja nagu tugitool, ent selle küljes on selja venitamiseks rullikud.

«Niisugusel pingil käib venitamine kliendi enda keharaskuse kaasabil,» rääkis massöör Hedvig Pirn. «Kui vanemad pingid venitavad kõige suurema jõuga põlvi, siis minu oma venitab ainult selga ning jätab põlved puutumata — paljudel inimestel on ju põlve­traumasid ja siis need venitamist ei taha.»

Pirni sõnutsi hakatakse venituse peale mõtlema alles siis, kui alaselg valu teeb, ometi tasub ka tervel inimesel end venitada. «Paljud istuvad ju päev otsa või tassivad midagi ning selg on pikalt surve all.»

Massöör nentis, et seljavenitamiseks ei pea alati spetsialisti poole pöörduma. Üks võimalus keha pingeid leevendada on kodus, selg vastu ust, rippuda. «See ei ole küll väga kerge, sest protseduur peaks kestma kümme minutit ja nii kaua kätega uksest kinni hoida on päris raske.»

Hedvig Pirn, kes teeb tööpäeva jooksul umbes viis üldmassaaži, võtab õhtul üsna tihti ka ise pingil koha sisse.

«Kui tavaliselt muretsevad kliendid, kuidas mul käed vastu peavad, siis tegelikult on mu nõrgim lüli hoopis jalad. Venitan ennast pingil ning kui ma jalad juba üles saan, on väga hea tunne. See vana nali, et pane jalad seinale, täitsa töötab,» kõneles ta.

Viljandi Massaaži seljavenituspingi kasutajatest moodustavad enamiku need, kes on enne massaažis käinud. «Tagasiside on kogu aeg olnud positiivne,» lausus Pirn.

Küsimusele, kas siinsetel inimestel on seljaga palju muret, vastas ta, et enamasti tema juurde just selle pärast tullaksegi: kel on probleeme õlavöötme, kel alaseljaga.

Massöör rõhutas, et venituse alla ei tohi minna enne, kui selg on soojaks tehtud. «See on nagu sportlastel. Nemad teevad ka algul soojendust ning lõpus venitusi.»

Ka pärast venitust tuleb seljaga ettevaatlik olla: ei tohi hakata rasket füüsilist tööd tegema ega end küüru tõmmata.

Üks seanss kestab kümme minutit ning maksab viis eurot. Neile, kes võtavad lisaks massaaži, on hind odavam.

«Kümme minutit on optimaalne aeg. Kauem ei ole mõtet pingil olla, sest veri läheb pähe ning inimesel hakkab ebamugav,» rääkis Pirn.

Kui üldiselt arvatakse, et massaažis käib rohkem naisi, siis Pirni klientide hulgas on enamikus mehed. «Ka mina mõtlesin algul, et tulevad eelkõige naised, aga praegu on klientuur täitsa kirju. Ju siis hoolivad mehedki endast.»

Elektrilise venituspingi kasutamise puhul pikkusepiiranguid ei ole, küll aga ei kannata see rohkem kui 150 kilo. «Ega eestlased enamasti rohkem kaalugi,» sõnas Pirn.

Vahel on tarvis kuuri

Leola tänaval asuvas Ade Ley massaažikabinetis kasutatav seljavenituspink on eelkõneldust vanem. Sellel istujal kinnitatakse jalad laua külge ning käepidemetest saab end kaldu lasta. Venitab keha enda raskus. Nii väheneb mehaaniline surve lülisambale ja närvijuurtele ning venivad pinges õlavöötme- ja seljalihased.

Massöör Ade Ley peab laua puhul tähtsaks hammasratast. See lubab peaosa allapoole lasta aste astme haaval, et laual olija kaldega tasapisi harjuks ja end halvasti ei tunneks. Hammasratas võimaldab pingil teha ka venitusharjutusi, sest fikseerib kaldenurga ära. Et jalad kinnitatakse pahkluudest, saab peale selja venitada puusa-, põlve- ja hüppeliigeseid.

Ka selle pingi kasutamise puhul on hulk vastunäidustusi. «Ja muidugi ei lase me inimest kohe pea alaspidi, vaid tasapisi, sest ta peab iga kaldeastmega harjuma. Kui klient tunneb survet peas, kõrvades või silmades, tuleb protseduur lõpetada,» kõneles Ley.

Tagasi algasendisse tullakse samuti järk-järgult, et pea verevarustus pikkamööda normaliseeruks ja selg uuesti keha raskusega harjuks.

Nagu Hedvig Pirn, nentis ka Ade Ley, et seljavenituspingi kasutamisest on kõige rohkem kasu siis, kui enne seda on tehtud massaaži. «Kui selg on soe ja lihased pehmed, on saadav efekt suurem.»

Küsimuse peale, kui tihti oleks tarvis selga venitada, tõdes massöör, et kui vaevavad mitmesugused hädad, on mõttekas ette võtta kohe kuur, sest harva käimisest ei ole suurt tolku. «Kõige parem on, kui inimene on haiguslehel ega lähe pärast venitust tööle või autorooli, sest seal võib selg uuesti kokku rappuda.»

Maksab 400—700 eurot

Neil, kes protseduuri järel siiski tööle peavad tõttama, on Ade Ley soovitanud venitusele tulles kaasa võtta krõpsudega korsettvöö.

«Sellel, kel selg haige, olen palunud vöö kaasa võtta, et pärast see tugevalt peale panna. Paar tundi saab selle tugeva laia vööga tööl täitsa olla ning see hoiab ära selja kokkuvajumise.»

Krooniliste seljahädadega kimpus olevad inimesed võiksid venitusaparaadi endale koju muretseda. Ade Ley sõnutsi ongi see paljudel juba olemas. «Eriti asjalik on seade siis, kui peres on mitu inimest, kel selg haige.»

Väiksema pingi saab kätte natuke rohkem kui 400 euro eest, suurem maksab ligi 700 eurot. «Minu oma on vastu pidanud kaheksa aastat ning peab veel kaua,» tähendas Ley.

Tema venituspink sobib 150—215 sentimeetri pikkustele klientidele ning maksimaalne kaal on 130 kilo.

«Meil käib ka lapsi, sest tänapäeval istuvad nood ju oma läpakaga kusagil diivanil kägaras ja see jätab seljale jälje,» tõdes massöör.

Üks seljavenitusprotseduur, mis sisaldab nii venitust kui kaldenurkadega harjumist, kestab 30 minutit ning maksab kolm eurot. «30 minutit on optimaalne aeg. Kauem ei ole mõistlik pingil pea alaspidi korraga olla,» nentis Ade Ley.

Pärimisele, kas ta ka ise pinki kasutab, vastas Ade Ley, et varem tegi ta seda tihedamini. «Midagi on mu organismis muutunud, sest pärast ei ole enam südames väga hea tunne. Kui üldse pinki kasutan, siis tunduvalt lühemat aega: venitan korraks lahti ja tulen üles.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles