Raske aeg on pannud mehi rohkem tervisele mõtlema: kevadised südametervise kampaaniad on venitanud südamearstidele pääsemise järjekorrad sügisesse.
Südamearstile pääsemise järjekord vonkleb sügisesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelkõige muretsevad meeste tervise pärast naised ja just viimased on need, kes Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja professor Margus Viigimaa sõnul oma kaasad südamekontrolliks südamearsti järjekorda panevad. Viimaste kabinettide uksetagused on hõivatud kuni sügiseni.
«Ega mehed ise ei taha ju väga arstile tulla: see on juba vana aja arusaam, et mees on tugev ja ei ole haige,» rääkis ta. «Teine tegur on see, mis mehi ehk häirib, et kunagi ei tea, kaua polikliinikus aega läheb, ja sinna minek on meestele ka ebameeldiv.»
Samas kui Viigimaa või tema kolleegid on käinud töökohtades, tulevad mehed kardioloogi sõnul kõik korralikult ja hea meelega kohale, et oma tervist kontrollida.
Kui arsti juurde pöördujatest on enamik olnud tavaliselt alati naised ja mehi näeb arsti juures vaid 30 protsendil juhtudest, siis sellel aastal on kardioloogid võtnud eesmärgiks suunata just mehi rohkem südamearstide kabinettidesse. Ideaalis soovivad nad meeste külastusprotsendi tõsta 60-le.
Äkilist suurt pöördumist just praegusel ajal peab Viigimaa n-ö promoürituste või teavituskampaania saavutuseks. Nimelt toimus üle-eelmisel nädalal konverents, kus luubi all oli mehe tervis.
«Ja aprillis on tulemas südamenädal, kus räägitakse rohkem veresoonkonna haigustest,» selgitas kardioloog.
Hea meel on Viigimaal tõdeda seda, et viimase kaheksa aasta jooksul on märgid näidanud meeste tervise paranemist: alates 2002. aastast on meeste suremus veresoonkonna haigustesse langenud 20 protsenti.
Tema sõnul hakkavad mehed vaikselt üle saama barjäärist, et arsti juurde tuleks minna ainult siis, kui on midagi tõsiselt viga. Eriti võiksid kardioloogi hinnangul arsti poole pöörduda need mehed, kellel ei ole näiteks aimugi oma kolesteroolitasemest või kes ei ole üldse viimastel aastatel arsti juurde sattunud.
Teavet oma tervisest saab ka perearsti juures, kes peakski olema esimene lüli arstide ahelas. «Oleme koormat nüüd perearstidega rohkem jaganud ja teavitanud inimesi, et ka nende juurest saab alati abi. Muidu oleksid järjekorrad veel pikemad,» selgitas Viigimaa.
Perearsti juures mõõdetakse samuti vererõhku, kolesteroolitaset ja määratakse riskitase. Kui viimane on üle viie protsendi, suunab perearst mehe juba südametervise keskustesse.
Viigimaal on hea meel, et viimastel aastatel on nii uued atraktiivsed spordiklubid kui ka terviseajakirjad pannud mehi jälgima söömisharjumusi ja rohkem sportima.
«Ja ka masul on oma hea külg – see on viinud tohutu töörabamise tuhina ning on rohkem aega keskenduda tervise heaolule,» ütles ta.
Samas ei osanud Viigimaa öelda, kui rängalt mõjutab masuaja psühholoogiline pinge lähiaastatel Eesti meeste tervist.