Alkohol on lootele ohtlik mürk

Foto: Liis ­Treimann

Üks Loote Alkoholisündroomi Sihtasutuse rajajatest Diane Black uuris uimastavate ainete tarbimist raseduse ajal ja leidis, et beebile võib kahjulikum olla just alkohol.

Venemaalt kolm alkoholikahjustusega last adopteerinud Hollandi doktor rääkis, et alkohol on ainus uimastav aine, mis tekitab raskeid sünnidefekte. Isegi heroiin või kokaiin ei kahjusta tema väitel loodet nii palju.

Tuginedes Saksamaal tehtud uuringutele, selgitas Black, et heroiin põhjustab väheseid pikaajalisi tagajärgi, kui laps saab üles kasvada heas keskkonnas.

Loote alkoholisündroom (FAS) on kogum füüsilistest ja vaimsetest sünnidefektidest, mis tulenevad rasedusaegsest alkoholi tarvitamise mõjust lootele. Sündroom ilmneb väliste tunnustena, nagu väike pea, väikesed silmad, väike nöpsnina, madal ninajuur, väga kitsas ülahuul, lamedad ülahuule kurrud ja madalal asetsevad kõrvad.

Peale väliste tunnuste on neil lastel veel ka sünnieelne või -järgne  kasvupeetus ning kesknärvisüsteemi kahjustus. Lapsel võivad esineda ka vaid üksikud nähud, mida nimetatakse alkoholist põhjustatud sünnidefektideks (FASD). Need on pöördumatud ja jäävad kogu eluks.

Kalduvus valetada

Enamikul FAS-lastel on raskusi sotsiaalsete suhete loomisel, neil esinevad aktiivsus- ja tähelepanuhäire, õppimisraskused, madal intelligentsus, epilepsia, autism ja kehv liigutuste koordinatsioon. FAS-lapse areng on pea kaks korda aeglasem kui tervel inimesel.

Diane Black selgitas, et sellised lapsed ei mõtle oma tegude tagajärgedele, neil puudub süü- või häbitunne, nad ei pruugi teha vahet reaalsusel ja väljamõeldisel, nende mälu on äärmiselt kehv – nad ei pruugi mäletada, mida on teinud. Peale selle on neil kalduvus valetada ja varastada ning tuleb ette ebatervet seksuaalkäitumist. Dr Black lisas, et need lapsed ei ole suutelised ennast kontrollima.

Kuna lootele kahjutut alkoholikogust pole täpselt välja arvestatud, soovitab enamik arste raseduse ajal alkoholist täielikult loobuda. Diane Blacki sõnul on alkoholist põhjustatud sünnidefekte väga keeruline diagnoosida, sest tihtipeale ei olegi võimalik täpselt öelda, millest häire tingitud on.

Eesti kontekstis on FAS-lastest ja rasedate alkoholitarbimisest rääkida väga keeruline, sest ühtegi uuringut selle kohta tehtud pole.

Tallinna lastehaigla neuroloogia osakonna juhataja Valentin Sander kinnitas, et Eestis ei uuri FAS-lapsi otseselt mitte keegi. Tohtrid küll tegelevad probleemsete lastega, ent ülevaade puudub.

«Vastsündinu arst puutub kõige lähemalt kokku selle osaga, et ta näeb korraga nii last kui ema, ja suure tõenäosusega, kui sotsiaaltöötaja natuke kaevab, pannakse see pilt kokku,» selgitas Sander. Alates 2000. aastast kuni praeguseni on Tallinna lastehaiglas diagnoositud FAS 26 lapsel.

Tartu lastekliiniku vastsündinute osakonna arst Marja-Liis Mägi selgitas, et ka neil puuduvad  andmed, kui palju selliseid lapsi täpselt on. «Meil ikka iga aasta tuleb kindlasti ette üks-kaks,» rääkis ta. Mägi lisas: «Näiteks enneaegsel ei saagi alati kohe aru, ta kasvab oma vanusega sinna sündroomi sisse.»

Tartu Ülikooli lastekliiniku neuroloogia osakonna juhataja Anneli Kolk rääkis, et tavaliselt pole ema joomine dokumenteeritud, aga nad näevad ja ka haigusloost on teada, et ema kasutab ja on kasutanud alkoholi. «Ja kõik sümptomid lapsel vastavad sellele, aga päris õigust seda diagnoosi panna meil ei ole. Aga me ise teame, millega tegemist on,» sõnas ta.

Eestis nagu mujal Euroopas

Kolk pakkus, et Tartu Ülikooli lastekliinikust käib aasta jooksul läbi umbes neli-viis sellist last. Ta lisas, et ametlikku diagnoosi on võimalik panna väga harva. Lasteneuroloog ütles, et tõenäoliselt võib Eesti olukorda võrrelda ülejäänud Euroopaga.

Euroopas on tehtud uuringuid, kus on püütud hinnata, kui paljudel lastel on ema rasedusaegne alkoholitarbimine põhjustanud sünnidefekte. Näiteks Itaalias Lazio piirkonnas kuueaastaste laste seas tehtud uuring näitas, et täielik loote alkoholisündroom oli 0,37 protsendil lastest ning alkoholist tingitud sünnidefekte leiti olevat kahel kuni neljal protsendil lastest.

Ainus uuring, mis on Eestis selles vallas tehtud, pärineb 2003. aastast, kui Tartu Ülikooli Narva kolledži rahvatervise lektor Marge Grauberg korraldas Eesti rasedate naiste tervisekäitumise uuringu kõigi maakondade sünnitusosakondades.

Selgus, et esimese kolme raseduskuu jooksul jõi kuni korra nädalas alkoholi 28 protsenti naistest, teisel trimestril 13 protsenti ning raseduse viimasel perioodil 11 protsenti vastanuist. Uuringus osales 565 naist üle Eesti. 16 protsenti uuringus osalejaist ütles, et ei loobunud raseduse ajal alkoholist.