Ida-Viru keskhaigla, kes kaotades endisele patsiendile esimese astme kohtus, viis asja ringkonnakohtusse, kuid jäi ka seal kaotajaks.
Haigla kaotas ringkonnakohtus patsiendile
2009. aasta oktoobris tehti Raissale (nimi muudetud) Ida-Viru keskhaiglas sapipõie eemaldamise operatsioon, mille käigus vigastati peensoolt, kirjutab Põhjarannik. Vigastused õmmeldi küll kinni, kuid siiski tekkis taas soolerebend, mille tagajärjel valgus soolesisu kõhuõõnde, põhjustades kõhukelmepõletiku. Seda aga naist opereerinud Ida-Viru keskhaigla kirurg tuvastada ei suutnud ning hiljem tekkis arsti ja patsiendi sugulaste vahel konflikt, kuna kirurg keeldus naist Tartu ülikooli kliinikumi suunamast ning opereeritu lähedased tellisid selleks sõiduvahendi ja toimetasid naise omal kulul Tartusse.
Raissa nõudis oma hagis otsese, aga ka mittemateriaalse kahju hüvitamist. Viimast hindas ta 63 911,65 eurole ehk siis tollases vääringus 1 miljonile kroonile. Ida-Viru keskhaigla oma süüd ei tunnistanud, väites, et haiglas tehti patsiendi heaks kõik, mis võimalik.
Maakohus leidis, et õiglane hüvitis mittevaralise kahju eest talle oleks tavalise töövõimelise Eesti inimese kolme aasta miinimumpalk, mis on 11 520 eurot, ning mõistis selle naise kasuks välja.
Sellise otsusega polnud rahul ei haigla ega patsient.
Keskhaigla väitis oma appellatsioonkaebuses, et asjas ei ole tõsikindlalt tõendatud, et kostja poolt raviteenuse osutamisel esines diagnostika- või raviviga. Haigla taotles uue otsuse tegemist, millega jäetaks hagi rahuldamata.
Raissa ei olnud aga rahul, et kohus jättis kulud poolte kanda, ja kaebas ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus nõustus esimese astme kohtuga ning leidis samuti, et haigla tegevuses esines nii ravi- kui diagnoosiviga ning peale selle rikkus kostja patsiendi teavitamise ja temalt nõusoleku saamise kohustust.