Häbitunne takistab liigsest kehakaalust vabanemist

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta figuurisõbra tiitli saanud Heli Laarmani sõnul on ülekaal nii tundlik teema, et seda on kõige kaalukamatel endale raske tunnistada.
Aasta figuurisõbra tiitli saanud Heli Laarmani sõnul on ülekaal nii tundlik teema, et seda on kõige kaalukamatel endale raske tunnistada. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Liigsete kilodega kimpus inimeste jaoks ei pruugi ülekaal olla kõige kergem vestlusteema ja nii nõuab selle ülesvõtmine ja nõuannete jagamine arstidelt-nõustajatelt delikaatsust.

Perearst ja Eesti Tervise Fondi juht Eero Merilind rääkis, et meditsiinis on palju tundlikke teemasid ja ülekaalulisus kuulub koos alkoholi tarvitamise ja intiimprobleemidega just nende keeruliste teemade nimekirja.

Paneb punastama

«Kui räägime inimesele vererõhust, siis see on neutraalne teema, see ei pane kedagi punastama või häbenema. Ülekaalulisus on aga selline delikaatne teema, et ei saa kohe põrutada, et kuulge, te olete nii ümmargune,» lausus arst.

Et liigsed kilod tekitavad häbitunnet, selgus ka eelmisel nädalal Euroopa ülekaalulisuse päeva raames riigikogus ja Tallinna linnavolikogus toimunud infopäeval. Infopäeva korraldas Merilinnu juhitud tervisefond ja selle raames mõõdeti ka riigikoguliikmete ja linnavolikogu saadikute kehamassiindeksit. Arsti tähelepanekute järgi püüdsid need, kes teistest veidi kaalukamad, mõõtmist vältida.

43 liigset kilo kaotanud ja selle aasta figuurisõbraks valitud Heli Laarmann nentis samuti, et kaaluprobleemidega seonduv on inimeste jaoks väga isiklik ja tundlik teema.

«Üsna sage on see, et selgelt väga suures ülekaalus inimene tunneb ebamugavust oma kehakaalu arvuliselt välja öelda. Veelgi enam, sageli ei soovita, et keegi teine saaks teada, et ka tema jaoks on kehakaal probleem,» rääkis naine.

Omapäi näljadieedile

Selline häbitunne takistab aga kaalu kontrolli alla saamist ja sunnib inimesi omal käel tegutsema. Kaalumurega üksi jäänud inimesed langevad aga üsna tihti näljadieetide lõksu, teadis toitumisterapeut Annely Soots.

«Nad lähevad väga rangetele dieetidele, siis nad on näljased, siis neil kaal langeb ja pärast söövad jälle üle,» kirjeldas Soots. «Tegelikult vajavad nad väga konkreetseid juhiseid ja nõuandeid.»

Nõuanded arstilt

Kuigi Merilind julgustas sellistel teemadel nõu küsima just perearstilt või pereõelt, pole see kaaluga kimpus olnud Laarmanni sõnul sugugi nii lihtne. «Ei kujuta ette, et oleksin läinud perearsti vastuvõtule ja öelnud, et tulen nüüd siia, sest olen ikka tõsiselt hädas kehakaaluga. Ei tea, kas olekski tõsiselt võetud.»

Toitumisterapeut Soots lisas, et temagi on oma klientidelt kuulnud sarnast juttu. «Arstid ütlevad patsiendile, et te olete ülekaaluline, tulge tagasi siis, kui kaal on maas. Tegelikult tahab vaene patsient, et arst aitaks tal kaalu maha saada, aga saadetakse hoopis minema. Vaata ise, kuidas hakkama saad,» vahendas Soots kuuldut.

Merilinnu sõnul on siiski perearst see, kes võiks ülekaalu korral inimese esimeseks nõuandjaks olla. Viimastel aastatel ülikooli lõpetanud noored arstid on tema sõnul ka koolis vastavaid kursusi saanud, samuti on praegu selliseid kursusi korraldatud pereõdedele. «Ja kui meie otseselt ei suuda midagi öelda, siis aitame inimesel abi leida,» julgustas Merilind ikkagi arstidega kehakaaluga seotud teemadel vestlema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles