Teadlased selgitasid välja, kuidas nõelravi valu vaigistab

Akupunktuur ehk nõelravi

FOTO: AP / Scanpix

Ajakirjas Nature Neuroscience avaldatud artiklis kirjutavad Rochesteri ülikooli meditsiinikeskuse teadlased, et nõelravi toimes mängib võtmerolli molekul nimega adenosiin, mis reguleerib und, mõjutab südametööd ja on põletikuvastase toimega. 

Samuti toimib adenosiin loodusliku valuvaigistina, muutudes nahas aktiivseks pärast vigastuse teket ning surudes maha närvisignaale sarnaselt levinud valuvaigistile lidokaiinile, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator Physorgi.

Antud uurimuse käigus leidsid teadlased, et adenosiin on väga aktiivne ka sügavamates kudedes, mida nõelraviga mõjutatakse. Teadlased uurisid nõelravi mõju perifeersele närvisüsteemile – meie kehas leiduvatele närvidele, mis ei ole ei pea- ega seljaaju osaks. 

Uurimus kinnitas varasemat arusaama, mille kohaselt nõelravi tekitab signaale, millele vastusena saadab aju välja looduslikke valuvaigisteid endorfiine.

«Nõelravi on mõnes piirkonnas olnud juba üle 4000 aasta üks peamisi ravimeetodeid, kuid kuna selle ravitoimet pole täielikult mõistetud, on paljud inimesed selle suhtes skeptilised,» ütles uurimust juhtinud Maiken Nedergaard. 

«Selles töös kirjeldame ühte mehhanismi, mille kaudu nõelravi valu leevendab,» 

Katse käigus viisid teadlased nõelravi läbi hiirtel, kelle käpp valutas. Iga hiir sai nõelravi poole tunni jooksul põlve läheduses asuvasse tunnustatud nõelravipunkti. 

Peenikesi nõelu pöörati õrnalt iga viie minuti tagant nagu ka inimeste nõelravi korral. Keskenduti eelkõige adenosiini rollile.

Tavalise adenosiini tasemega hiirtel vähendas nõelravi valu. Hiirtele, kelle rakkudes olid adenosiini retseptorid välja lülitatud, nõelravi mõju ei avaldanud.

Kui adenosiini tootmist kudedes suurendati, vähenes valu isegi ilma nõelravita. Nõelravi ajal ja vahetult pärast ravi oli adenosiini tase nõelte lähedal asuvates kudedes 24 korda suurem kui enne ravi.

Tagasi üles