/nginx/o/2013/02/15/1575918t1hef52.jpg)
Perearstide selts usub, et liikumise Movember Eesti korraldatud kampaania, mis kutsub üles tegema PSA-testi enne, kui on liiga hilja, külvab asjatut paanikat.
Perearstid: vähikampaania külvab asjatut paanikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsitluses on osalenud inimest
«Ka arstide soov on, et rohkem arvestataks terviseriskidega ning mehed jõuaksid õigel ajal arsti juurde. Siin on alati kaks poolt – üks, mida inimene ise saab teha, et haigestumist vältida ja teiseks koostöö arstiga, et osata arvestada ja tervisekäitumisega mõjutada oma personaalseid riskitegureid,» selgitas perearstide seltsi juhatuse liige doktor Le Vallikivi.
«Küll aga ei saa ühtki probleemi lahendada vaid kampaania korras – selleks tuleks põhjalikult analüüsida, mida kõik osapooled saaksid ära teha ja kaasata arutelusse arste. Seda aga antud juhul ei tehtud. Perearstide selts ja uroloogide selts said kampaaniast teada teleklippide vahendusel,» nentis Vallikivi.
Arstid: kampaania eksitab
Laiaulatuslik reklaamikampaania, kus teles ja välimeedias kutsutakse üles küsima oma perearstilt PSA testi, et vältida eesnäärmevähki haigestumist, on perearstide kinnitusel eksitav.
«Sõnumitest järeldatakse, et PSA testiga saab varakult avastada eesnäärmevähki. Selle ilmestamiseks on toodud hoiatav näide, kus mees, kes arsti juurde testi tegema ei läinud, suri eesnäärmevähki, mida oleks saanud vältida,» selgitas perearstide esindaja.
Vallikivi usub, et põhjuseks on see, et kampaaniat ette valmistades jäi põhjalikult süüvimata meditsiinilisse poolde ning sellesse, kuidas ja milliste põhimõtete järgi on täna korraldatud eesnäärmevähi skriining.
«Doktor Margus Punab on kampaania järgselt teinud ettepaneku kaaluda PSA testi lisamist perearstide kvaliteediprogrammi ja seoses sellega rahastada haigekassa poolt eraldi ka nende testide teostamist täpselt defineeritud sihtgrupile. See tähendab, et siiani ei ole eesnäärmevähi skriiningut PSA testi abil peetud piisavalt tõenduspõhiseks, mistõttu ei ole seda ka riiklikult reguleeritud,» kinnitas Vallikivi.
Kõik meditsiinilised tegevused peavad aga lähtuma tõenduspõhisusest ning sama on sõnumitega, lisas ta.
«Vastasel juhul külvatakse asjatult hirmu ja tekitatakse paanikat. Nii on ka praegusel juhul toimunud,» arvas Vallikivi.
Rääkides ühest või teisest uuringust, tuleb täpselt selgitada, mida selle põhjal järeldada saab, lisas ta.
«See ongi täna peamine nõrk koht. Teine asi on see, mis saab patsiendiga edasi - kas ta peab hakkama käima tasulises erakliinikus või on korraldatud tema nõustamine ja ravi arstiabisüsteemis järjepidevalt ja terviklikult? Siin on palju patsiendikeskseid küsimusi, mis täna jäävad vastuseta,» nentis Vallikivi.
Ta lisas, et uroloogide seltsi juhi, Ida-Tallinna keskhaigla uroloogi Toomas Tamme sõnul on soovituslik teha PSA test eelistatult vanuses 50 kuni 65. «Tema sõnul on PSA testi tegemine lihtne, kuid vastuse interpreteerimine ja sellele järgnev tegevus on jäänud selgitusteta,» ütles Vallikivi.
Prostata spetsiifiline antigeen (PSA) on vereanalüüsil määratav aine, mida tervel mehel satub verre vähesel määral. Mida kiirem on PSA-taseme tõus, seda suurema tõenäosusega on selle põhjuseks pahaloomuline kasvaja. PSA sisaldust saavad testiga uurida perearstid. Viimased aga Movember Eesti üleskutset heaks ei kiida.