Kaks vitamiini, millest me talvel puudust tunneme

Tiina Sarv
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui päike särab ja aias valmivad mustad sõstrad, pole puudu ei C- ega D-vitamiinist. Talvel seevastu küll.
Kui päike särab ja aias valmivad mustad sõstrad, pole puudu ei C- ega D-vitamiinist. Talvel seevastu küll. Foto: Elmo Riig / Sakala

Osa arste on veendunud, et kõik organismile vajalikud ained peab inimene aasta läbi kätte saama toidust. Leidub aga ka neid, kes soovitavad kuudel, mil päikest on vähe ja toidulaud ühekülgne, vitamiinidest lisaturgutust otsida.

Väga tähtis aine, mida meie keha suvel söödavatest värsketest aiasaadustest talveks tallele panna ei suuda, on C-vitamiin. C-vitamiini vaegus põhjustab ka immuunsüsteemi nõrgenemist, mis omakorda avab tee kõikvõimalikele talvel ja kevadel ründavatele viirustele.

On teada, et inimese organism ei suuda korraga omastada üle 200 milligrammi C-vitamiini, seetõttu ei ole mõtet võtta seda hiigelkogustes.

Biokeemiaprofessor Mihkel Zilmer on soovitanud siis, kui tekib kahtlus, et teid on tabanud viirusnakkus, teha ühekordne C-vitamiini kuur, võttes tunniajaste vahedega neli korda 200 mg preparaati. Kui see ei väldigi haigestumist, on vähemalt lootust tõbi kergemini läbi põdeda.

Millist C-vitamiini eelistada?

Alati peetakse paremaks võimalikult naturaalseid tooteid. Viljandi Kesklinna apteegi juhataja proviisor Liina Pääru soovitab jälgida preparaadi vitamiinisisaldust – pole ju mõtet osta ja süüa 1000-milligrammiseid C-vitamiini ravimvorme, kui on teada, et meie keha omastab sellest vaid viiendiku.

Teine aine, millest Eesti inimestel talvel vajaka jääb, on organismis põhiliselt päikesevalguse toimel tekkiv D-vitamiin. Ükski inimene ei suuda süüa nii palju mune, kala ja piima, et kogu D-vitamiini vajadust katta. D-vitamiini peetakse aga paljude tervisehädade ärahoidjaks, samuti immuunsüsteemi tugevdajaks.

Liina Pääru toob näite Põhjamaadest, kus noortel islami naistel on sagedasti täheldatud osteoporoosi. Traditsioonilisi rõivaid kandes varjavad nad end nendegi väheste päikesekiirte eest, mis suvel maapinnale jõuavad, ja nii tekib suur D-vitamiini vaegus, mis on üks luude hapruse põhjus.

Kui veres on liiga vähe D-vitamiini, ei suuda organism ka kaltsiumi omastada, ükskõik kui palju seda ei võetaks.

D-vitamiini vaegust on lihtne kindlaks teha vereprooviga.

Mihkel Zilmer soovitab D-vitamiini kapsleid võtta septembri lõpust aprilli keskpaigani. Üle annustada ei tohi, sest siis muutub vajalik aine organismile mürgiks.

Parimaks ja kõige kergemini omastatavaks peetakse «D-pärlite» nime all müüdavat D-vitamiini.

On aga veel hulk vitamiine ja toidulisandeid, mida tuleks sõltuvalt tervislikust seisundist võtta. Selle kohta saab nõu küsida raviarstilt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles