Ravimitootjate liit: arstide koolituskulude katmine ei mõjuta ravi
11. juuni 2010, 12:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ravimitootjate liidu juhi Riho Tapferi hinnangul on arstide koolitamise toetamine enesestmõistetav tegevus ja see ei mõjuta kuidagi nende tulevasi raviotsuseid.
«Koolitused on korraldatud rahvusvaheliste erialaliitude, ülikoolide, seltside poolt. Ravimifirmad ei ole nende korraldajad. Firmad on tasunud arstide lähetuskulud - kas öömaja, konverentsi maksumuse, transpordikulud - et arstidel oleks ligipääs kõige viimasele infole,» selgitas Tapfer.
Ta tõi näiteks haigused, mille esinemissagedus Eesti-suguses väikeriigis on väga madal. Ilma välismaiste kolleegidega suhtlemata on Eesti arstidel väga keeruline harvaesinevaid haigusi tundma õppida ning kogemusi jagamata tuleks iga kord hakata jalgratast leiutama.
Eesti õiguslik maastik on ravimite, kaasa arvatud kõikvõimalike koolitustes ja ravimitenäidistes Tapferi väitel Euroopas üks reglementeeritumaid.
«Nõiajaht arstidele, kes osalevad rahvusvahelistel konverentsidel, et tuua Eestisse uusi teadmisi, ei toeta kindlasti meditsiini arengut. Sellistest sõnumitest võib välja lugeda, et õppimine on taunitav. Sel juhul, missugust arstiabi me tahame? Kas arst peaks leppima teadmiste tasemega, mille sai viis, kümme või enam aastat tagasi ülikoolis?» küsis Tapfer.
Ta lisas, et kõik see on patsientide ja laiemalt võttes kogu ühiskonna huvides: «Paljalt raamatutarkusest jääb väheks, erialane suhtlus välismaiste kolleegidega on ülimalt oluline ja seda peab finantseerima. Lisaks tuleb hinnata ka seda, kui palju meie arstidel tekib seeläbi võimalusi ise osaleda ettekannetega rahvusvahelistel konverentsidel, jagades oma teadmisi ja kogemusi samaväärselt tipparstidega üle maailma.»
Ravimitootjate liidu juhi sõnul on hirmud, et koolituste toetamine mõjutab kuidagi arstide raviotsuseid, pärit aastatetagusest ajast, mil vastav seadusandlik regulatsioon oli palju nõrgem. Nüüd kirjutavad tohtrid toimeainepõhiseid retsepte, mitte enam originaalkarpe ja see peaks kallutatust vältima.
Küsimusele, kas ravimifirmad toimivad arstidele kalleid reise välja tehes puhtalt heategevuslikel eesmärkidel, vastas Tapfer, et sellest võidab kogu ühiskond. «Arst ei seo oma tulevasi otsuseid kuidagi ühe lennupileti hinnaga. Kui see nii oleks, oleks asjad maailmas ikka väga viltu. Sellele osutamine on pahatahtlik,» tõdes ta.