P, 4.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vaid väike osa päevituskreeme on täiesti ohutud

Kaire Kenk
Vaid väike osa päevituskreeme on täiesti ohutud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kõiki päikesekaitsekreeme tuleb nahale ohtralt kanda, soovitavad organisatisooni EWG eksperdid.
Kõiki päikesekaitsekreeme tuleb nahale ohtralt kanda, soovitavad organisatisooni EWG eksperdid. Foto: SCANPIX

Keskkonnakaitseorganisatsiooni Environmental Working Group (EWG) eksperdid analüüsisid 500 USAs enimmüüdud päikesekaitsekreemi ning jõudsid järeldusele, et vaid kaheksat protsenti neist võib pidada inimese tervisele le ja ümbritsevale keskkonnale täiesti ohutuks.

Ühtlasi väitsid EWG eksperdid raportis, et toodete pakenditel reklaamitud päikesekaitsefaktorid annavad kreemide päikesekiirguse eest kaitsva toime kohta väärinformatsiooni.

Ei kaitse UVA-kiirguse eest

EWG eksperte pahandas, et kõige kõrgemate SPF- faktoritega tooteid (SPF üle 50) müüakse lubadusega, et toodet kasutades võib päikese käes olla pikemat aega.

Selgus aga, et kõrge SPF-faktoriga kreemid kaitsevad küll UVB-kiirguse eest, kuid lõviosa vaadeldud toodetest ei kaitsenud piisavalt UVA-kiirguse eest.

UVA-kiirgus on salakaval: päikesepõletust ei põhjusta, kuid just pikaajalist UVA-kiirgusega liialdamist peetakse tänapäeval üheks nahavähi peamiseks riskiteguriks. UVA kiired põhjustavad naha enneaegset vananemist ja on ohuks tervisele ka pilvise ilmaga.

Raportist selgus ka, et inimesed kasutavad päikesekaitsevahendeid ebapiisavas koguses. Kui aga päikesekaitsekreemi, mille SPF on 30 kanda nahale vaid veerandi võrra ettenähtud kogusest, on selle päikesekaitsefaktor vaid 2,3.

Problemaatiline A-vitamiin

Raporti kohaselt sisaldasid rohkem kui 40 protsenti uuritud päikesekaitsevahenditest ka A-vitamiini. USA Toidu ja Ravimite Amet (FDA) uurib aga parajasti, kuidas mõjub A-vitamiin (kreemide koostises retinoolpalmitaadi nime all) päikesekiirguse toimel nahale.

Uusima informatsiooni kohaselt võib nahale kreemi koostises kantud A-vitamiin päikese käes aktiveeruda , põhjustada nahakahjustusi ning isegi suurendada nahavähi riski.

Ehkki FDA uuringutulemused pole veel selgunud, soovitab EWG eelistada päikesekaitsevahendeid, mille koostises ei ole A-vitamiini.

Ohtlik oksübensooni

Kolmas raportis välja toodud riskifaktor oli kreemide kõrge oksübensooni nimelise keemilise ühendi sisaldus. Seda ühendit (kasutatakse ka nimetust benzofenoon-3) oli kasutatud rohkem kui 60 protsendis uuritud kreemides.

Tegemist on efektiivse päikeseblokaatoriga: koos  titaandioksiidi ja tsinkoksiidiga kaitsevad need nahka nii UVA- kui UVB-kiirguse eest. Euroopa Liidu liikmesriikides müüdavail päikesekaitsevahenditel peab aga olema märge «Sisaldab oksübensooni», kui tootes on oksübensooni üle 0,5 protsendi.

EWG hoiatab oksübensooni sisaldavate päikesekaitsekreemide kasutamise eest, sest see keemiline ühend läbib naha ja imendub verre. Kuidas mõjub oksübensoon aga inimese tervisele pikaajalisel kasutamisel, on aga seni põhjalikumalt läbi uurimata.

Kõikide EWG raportis analüüsitud päikesekaitsekreemidega võib tutvuda siin.

Märksõnad
Tagasi üles