Uued avastused võivad Crohni-haigeid aidata

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Crohni tõbi. Pilt on illustreeriv.

FOTO: SCANPIX

Tegelik Crohni tõve – haiguse, mis põhjustab põletikulisi paistetusi ja haavandeid kõigis soole osades – põhjus on seni teadmata, kuid uued avastused võivad tulevikus pakkuda senisest efektiivsemaid ravivõimalusi.

Teadlased on üksmeelel, et Crohni tõbi on päriliku eelsoodumusega ning võib vallandada organismi immuunsüsteemis bakteri, viiruse, dieedi või mõne muu väliskeskkonna faktori tõttu reaktsiooni, mis jääb kestvalt põhjustama soolepõletikku, kirjutab Medical News Today.

Kahe Ameerika teadlase uuringus vaadeldi keha kaitsvaid valke, mis võiksid anda väikese lootuse paranemiseks Crohni tõvega elavatele patsientidele.

Keemia ja biokeemia dotsent Catherine Leimkuhler Grimes ja bioloogia doktorant Vishnu Mohanan Delaware’i ülikoolist kirjutasid oma leiust biokeemia ajakirjas (Journal of Biological Chemistry – toim.).

Soolestik on koduks triljonitele bakteritele, ilma kelleta ei oleks organism võimeline toitu seedima ega omastama valke, vitamiine, mineraale ja teisi vajalikke toitaineid.

Samal ajal on meie immuunsüsteemil täita raske ülesanne – kaitsta organismi viiruste ja kahjulike bakterite eest. Raske on see põhjusel, et kaitstes keha kahjulike bakterite eest, peavad kasulikud bakterid säilitama oma elujõulisuse.

Et eristada kehasõbralikke mikroobe kahjutegevatest, sõltub immuunsüsteem keerulistest retseptoritest või sellele n-ö spetsialiseerunud valkudest, mis tajuvad bakterite erilises struktuuris pisikesi osi, mis asuvad nende rakuseintes. Retseptorid ühenduvad nende pisikeste fragmentidega ja saadavad signaali teistesse immuunsüsteemi osadesse, et vastav viirus saaks elimineeritud. Kui fragment kuulub nn sõbralikule mikroobile, aitab immuunsüsteem sel aga elujõulisena püsida.

Eelkirjeldatult peaks töötama normaalselt toimiv immuunsüsteem. Probleemid tekivad aga siis, kui üks või rohkem neist baktereid tuvastavatest valkudest oma töövõime kaotab või muteerub. Näiteks saadab siis retseptor immuunsüsteemile valesignaale või ei õnnestu tal üldse signaali saata. Võib ka juhtuda, et immuunsüsteem asub ründama kehale hoopis kasulikke baktereid. Selline muutus teeb organismi avatuks autoimmuunhaigustele, teiste seas kroonilisele soolepõletikule ehk Crohni tõvele.

Üks bakterite kuuluvust tuvastav retseptor NOD2 – tsütosoolseid nukleotiide siduv ja oligomerisatsioonidomeeni leutsiinirikkaid kordusi sisaldav valk 2 – on teadlastele juba tuttav ning mutatsioone selles geenis seostatakse Crohni tõvega. Rohkem kui 58 varianti NOD2st on seotud erinevate haigustega, 80 protsenti neist aga just Crohni tõvega.

Mõnda aega tagasi, kui teadlased uurisid NOD2 signaalsüsteemi ja seda, mis põhjustab probleeme selle funktsioneerimises, avastati teine valk, HSP70 – kuumašoki valk 70 – transmembraanne valk, mis osaleb valkude pakkimises.

Professor Grimesi sõnul leidsid nad organismis HSP70 koguseid suurendades, et muteerunud NOD2 oli jälle töövõimeline ja suutlik tundma bakteriaalse rakuseina fragmente ning saatma õigeid signaale immuunsüsteemile. Nii leitigi põhimõtteliselt lahendus muteerunud NOD2-le. Siit edasi tuli selgitada, kuidas täpselt kuumašoki valk ikkagi NOD2 tegevust parandab.

Edasised uuringud näitasid, et HSP70 töötab kui keha kaitsev valk, mis stabiliseerib retseptorvalgu tööd. «Kuumašoki valgu molekulid parandavad NOD2 aktiivsust ja pikendavad selle poolväärtusaega,» tõid teadlased välja.

«Põhimõtteliselt hoiab HSP70 proteiini töös. Ta justkui hoiab silma peal ja kaitseb NOD2 nn rakuprügikasti minemast,» selgitas professor Grimes.

Senini on teadlaste grupp teste läbi viies kasutanud inimpäritolu rakuliine. Teadlased kavandavad järgmisena inimkudede uuringut koostöös Nemours/A.I. duPont lastehaiglaga, et leida, kas NOD2 funktsioneerimist saab kontrolli alla võtta HSP70 koguste muutmisega organismis.

Lisaks soovitakse saada kinnitus sellele, kas NOD2 põhjustab põletikuliste protsesside võimendumist ning kuidas NOD2 signaalsüsteem töötab.

Crohni-haigeid patsiente on aasta aastalt aina lisandumas. Eesti gastroenteroloogia arengukava aastani 2020 ütleb, et Crohni tõvve haigestumuseks prognoositakse siis 8-10 haiget 100 000 elaniku kohta aastas. Möödunud kümnendi algul oli sama näitaja veel vaid 2 haiget 100 000 elaniku kohta aastas. Eestis on kinnitamata andmeil Crohni-haigeid u 600. USAs on sama number 700 000.

Haigus tabab kõige sagedamini just nooremapoolseid inimesi vanusevahemikus 15 kuni 35.

Teadlaste sõnul on esimene ja olulisim samm Crohni tõve vastu uute ravimite leidmisel uuringutega jätkata, et leida veelgi toetavaid valke, mis aitaksid stabiliseerida muteerunud NOD2.

Samal ajal on teine grupp uurijaid leidnud, kuidas võivad soolestiku bakteriaalsed muutused anda võimaluse ette ennustada potentsiaalseid põletikke enne, kui need päriselt avalduvad. See teadlaste grupp usub, et nende leid aitab arstidel paremini mõista, kuidas võõrpäritolu bakterid võivad mikroobide tööd mõjutada, et seeläbi saada senisest paremaid ravivõimalusi gasrtoenteroloogilisi haigusi põdevatele patsientidele.

 
    Tagasi üles