Eesti teadlased aitasid leida skisofreeniaga seotud geenivariante

Marina Lohk
, Tarbija24 reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis / Scanpix

Möödunud nädalal avaldati ajakirjas Nature ülemaailmse skisofreenia-uurimuse tulemused – sadakond uut DNA-järjestust, mis mängivad rolli haiguse tekkimises. 

Lisaks said uurijad aimu biokeemilistest signaalradadest, mis võivad mõjutada skisofreeniasse haigestumist. Seni kõige suuremas vaimuhaigusi puudutavas uuringus osalesid ka Tartu ülikooli Eesti geenivaramu teadlased Tõnu Esko ning Andres Metspalu, Mari Nelis ja Lili Milani, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

2007. aastal loodud töögrupp analüüsis kokku 80 000 skisofreeniahaige ja terve inimese andmeid. Kolmandik geenikaartidest koostati USAs Broadi instituudis, ülejäänud pärinesid rohkem kui 40 erinevalt uurimisasutuselt üle kogu maailma.

Tartu ülikooli Eesti geenivaramust kasutati uurimuse tarbeks 250 skisofreeniku ja 1000 terve inimese andmeid. Lisaks sõeluti 2500 Eesti geenidoonori andmestiku põhjal välja sobiv kontrollrühm osadele Ida-Euroopa päritolu haigetele.

Analüüsi käigus leiti 108 piirkonda inimese genoomis, mis seostuvad skisofreenia esinemisega. 83 nendest olid täiesti uued alad, mida pole varem kunagi skisofreeniaga seostatud. Geenivaramu vanemteaduri Tõnu Esko sõnul kirjeldavad leitud DNA järjestusvariatsioonid umbes 7 protsenti skisofreenia tekkeriskist, kuid avastus on siiski erakordne. Nimelt aitab see paremini mõista skisofreenia tekkimise bioloogilisi põhjuseid, riskifaktoreid ja haiguse kujunemise patofüsioloogiat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles