Kui veel kuus aastat tagasi õppis Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis medõeks 22 meest ja kooli peeti naiste õppeasutuseks, siis viimastel aastatel on see müüt murdunud ja meesõdede arv koolis peaaegu kahekordistunud.
Medõe amet muutub meeste seas üha popimaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on jah viimaste aastate trend, et noormehed õenduse erialale astuvad,» rääkis Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli (TTK) prorektor Ulvi Kõrgemaa. Kui 2003. aastal õppis õeks kolmel kursusel kokku 22 noormeest, siis eelmisel aastal 37. Kui palju tulevasi meesõdesid asub õppima tänavu, selgub alles augustis, kuid sooviavalduste põhjal võib eeldada, et kooli õppurkond mehistub veelgi.
Meestudengite arv võiks Kõrgemaa sõnul olla veelgi suurem, kuid prorektor on rahul, sest talle tundub, et arusaam õendusest kui naiste erialast hakkab muutuma. «Tunded on murtud ja ühiskonna silm ei ole ainult enam naisterahva poole,» rõõmustas Kõrgemaa.
Martin Mand (19) on üks noormeestest, kes aasta tagasi asus õppima meditsiiniõeks. Noormees on oma valikuga rahul. «Selle kooli kohta ei teadnud ma siis ise ka veel midagi,» meenutas Mand. Algul soovis ta minna õppima Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, ent tihedas konkurentsis jäi ta tookord ukse taha. «Rohkem teatakse Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, aga hakkasin Tallinnas vaatama ja siis ma selle kooli leidsingi,» sõnas Mand, kuid lisas, et praegugi küsivad paljud tuttavad, mis kooliga tegemist on.
222 avaldust meestelt
Silmi pööritavad kooli nime peale eelkõige meesterahvad, naiste seas olevat kõrgkool populaarsem. Nüüd on aga Mand enda sõnul tutvusringkonnas koolist palju rääkinud ka meestuttavatele ja loodab, et kooli tuleb lähiaastatel mehi tublisti juurde.
Tänavune avalduste vastuvõtt näitab kooli populaarsuse kasvu just meeste hulgas. Juba esimese kümne päevaga esitas avalduse 222 meest. «Ilus arv, kuid katsed ja vestlused kutseala sobivuse selgitamiseks on alles ees, ja kui tõsised on nende noormeeste kavatsused meie kõrgkoolis õppima asuda, selgub lõplikult alles augustis,» selgitas kooli avalike suhete juht Heli Kraft. Kokku võetakse tänavu kooli vastu 488 üliõpilast riigieelarvelistele ja 102 üliõpilast eelarvevälistele kohtadele.
TTKs on võimalus valida seitsme eriala vahel: õde, farmatseut, hambatehnik, optometrist, tegevusterapeut, terviseedendaja ja ämmaemand. Meeste hulgas on neist kõige populaarsem hambatehniku eriala, kuhu võetakse üle aasta vastu 12 õpilast. Praegu õpib sellel erialal seitse meest.
Populaarsed on veel farmaatsia, kus õpib tosin noormeest, ja terviseedendus, kus omandab praegu haridust kuus noormeest. Eelmisel aastal võeti kooli vastu 38 noormeest, enamik neist just õeks õppima.
Ämmaemandaks ei soovi
Ainus, mis meestest seni täiesti puutumata, on ämmaemanda eriala. Kõrgemaa ei mäleta lähiminevikust ühtegi noormeest, kes oleks soovinud just ämmaemandaks saada. «Aga kas igal pool nüüd peabki mehi olema, las mõni eriala jääb ka naistele,» leidis ta.
Kuigi sõna «õde» seostub kohe naistega, on medõe töökoht prorektor Kõrgemaa sõnul füüsiliselt väga raske. Seda just haiglate intensiivraviosakondades ja operatsioonisaalides, kus tuleb näiteks patsienti liigutada ja tõsta. Samuti on palju meesõdesid tööl erakorralises meditsiinis. «Aga ka kaitseväed on meesõdedest väga huvitatud,» rääkis Kõrgemaa.
Üliõpilane Mand arvas, et mehi on õenduses ehk sellepärast nii vähe, et eriala nimetus hirmutab tugevama soo eemale, kuna tekitab meestes alaväärsuskompleksi.
Kooli avalike suhete juht Kraft ütles, et enamik meestudengeist on osutunud väga tubliks. «Teavad, mida koolilt ootavad ja kuhu edasi liikuda,» ütles Kraft. «Ja selliseid meesüliõpilasi võiks küll palju rohkem olla!»
----------------------------------------------------------
Kas mingid erialad võiksidki jääda ainult naiste pärusmaaks?
Christian Veske,
sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialist:
Eestis on tööturg sooliselt väga tugevalt jaotunud n-ö meeste ja naiste töödeks. Ühiskonnas levinud eelarvamuste või harjumuse tõttu värbavad ka tööandjad osasse ametitesse töötajaid vaid ühe (või peamiselt ühe) sugupoole seast, mitte aga kõigi asjakohase kvalifikatsiooniga inimeste hulgast.
Seega on mul hea meel näha, et õenduse eriala on muutunud noormeeste seas populaarsemaks. Professionaalsus oma töös ei sõltu inimese soost, vaid eelkõige ikkagi väljaõppest ja soovist selles valdkonnas töötada, oma tööd hästi teha ja areneda.
Kuigi Eestis ei ole veel meessoost ämmaemandaid, võime öelda, et meil on meesgünekolooge, ja seda ei peeta imelikuks. Seetõttu arvan, et ka ämmaemanda erialal ei peaks tingimata töötama ainult naised, seda võiks teha ka mehed, kel selleks kutsumust on.
Noored, kes teevad oma karjäärivalikuid, võiksid mõelda julgelt ja avaralt, laskmata end segada sellest, mida teised arvavad. Samuti peaksid ka koolid vajadusel julgustama neid õppima n-ö ebatraditsioonilistel aladel.
Praegu on käimas ka sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse kampaania, millega soovimegi muu hulgas julgustada noori tegema oma valikuid vastavalt oma huvidele ja potentsiaalile, mitte aga stereotüüpsetele ootustele.