Õhtuti tasuks vältida nutitelefoni kasutamist

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Väga paljud inimesed langevad nutitelefonide lõksu – ka õhtul hilja juba voodis olles saadetakse e-kirju või kontrollitakse Facebooki uudisvoogu. Kuigi see tundub olevat kahjutu, võib regulaarne nutitelefoni (või tahvel- või sülearvuti vms elektroonilise vidina) kasutamine enne uneaega tervisele halvasti mõjuda.

Hiljuti avaldatud raport toob hästi välja, kuidas mõjub meie unetsüklile ja tervisele nutitelefoni või teiste elektrooniliste vidinate ekraanidelt kumav sinine kunstlik valgus, kirjutab Business Insider.

Eelnevalt oli teada, et sinine valgus mõjutab seda, kuidas keha toodab melatoniini, kemikaali, mis muudab meid uniseks. Paar kuud tagasi avaldas Ameerika keemiaühendus video, kus oli näha, et sinine valgus annab kehale märku, et käes on hommik ning seetõttu on meil raskem uinuda.

Kuid melatoniin teeb palju enamat, kui aitab vaid uinuda – see vähendab ka vähktõve ja teiste haiguste arengut. Värskes raportis on välja toodud palju põhjuseid, miks ei tohiks enne uneaega kasutada elektroonilisi vidinaid. Toome siinkohal välja kolm kõige olulisemat põhjust:

1. See kahjustab silmi. Silmaarstide sõnul on noortel inimestel üha rohkem probleeme liigselt kurnatud silmadega. Tõsisematel juhtudel võib see põhjustada lausa pimedust.

2. Melatoniinipuudus võib muuta sind haavatavamaks haiguste suhtes. Uuringud on näidanud, et melatoniinipuudus võib suurendada rinna-, munasarja- ja eesnäärmevähi riski.

3. See võib muuta tujukaks. Sinise valgusega kokkupuutumine võib inimesi tujukamaks muuta. Hiirte puhul on täheldatud, et melatoniinipuudus võib põhjustada depressiooni.

Melatoniin mõjutab ööpäevast rütmi, sest see aitab meil uinuda ja muutused selles rütmis mõjutavad oluliselt kogu keha. Ööpäevane rütm on kui sisemine bioloogiline kell, mis reguleerib seda, millal sa muutud uniseks ja millal oled ärkvel.

2012. aastal viidi Harvardi meditsiinikoolis läbi uurimus, mille käigus pandi osalejad öösiti töötama ja see muutis nende ööpäevast rütmi. Selle aja jooksul tõusis nende inimeste veresuhkru tase ja langes leptiini tase. Leptiin on kemikaal, mis tekitab pärast söömist täiskõhutunde. Seega oma tervise nimel tasuks elektroonilisi vidinaid vähemalt paar tundi enne uneaega vältida, et miski ei mõjuks kehale stimuleerivalt ja et keha toodaks normaalselt melatoniini. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles