Miks Prantsusmaa lapsed paksuks ei lähe?

Tüüpiline esmaspäevane lõuna Prantsuse koolis: tomati-kurgi salat, vasikaliha seente ja brokkoli marinaadis, juust ja õunakook.

FOTO: Carine Duflos

Prantsusmaa lapsed ei lähe paksuks seetõttu, et nende koolilõunad on valmistatud tervisliku toitumise põhimõtteid järgides.

Prantsusmaa algkoolid juhivad õpilasi toitumises n-ö õigele teele, pakkudes kohalikest värsketest toorainetest valmistatud toitu, kirjutab news.com.au.

Ameeriklanna Rebecca Plantier, kes elab Kagu-Prantsusmaa linnas Annecys ning kelle laps käib kohalikus koolis, märkas pärast USAst Euroopasse kolimist väga suurt erinevust kooli toidus. Ta asus selle põhjusi uurima.

Teisipäev on kapsa-tomati salati päralt, lisaks küpsetatud loomaliha, kartulid, küpsetatud tomatid ürtidega ning juust ja kiivi.

FOTO: Carine Duflos


Koolilõunad Prantsusmaal on jagatud kolmekäigulisteks, mille juurde käib maitsestamata vesi, et mitte rikkuda lapse isu.

Toidukorrad algavad enamasti salatiga, järgneb pearoog koos kõrvalroaga, seejärel juust ning lõpuks magustoit.

«Harjutades lapsi heade toitumisharjumustega juba varases eas – Prantsuse lapsed alustavad kooli kolmeaastastena – saame vältida kaaluprobleeme, mis võivad hilisemas elus esile kerkida,» ütles Plantier.

Tema teooria pärineb faktist, et Prantsusmaa on oma rahvastiku rasvumisprotsendiga OECD riikidest üks madalamaid. Vaid alla 40 protsendi kogu Pranstusmaa populatsioonist on ülekaalulised, samal ajal näiteks Austraalias on see protsent 60.

Erinevalt Austraalia koolidest, kus pakutakse sageli töödeldud ja eelvalmistatud toitu, valmib Prantsusmaa koolides toit kohapeal ning on võimalikult värske.

Kolmapäeviti kooli pole, kuid neljapäeviti pakutakse lõunaks Tabboulehi salat Türgi bulguriga (töödeldud täisteranisu – toim.), vorstikesed, tsukiini, jäätis ning õun.

FOTO: Carine Duflos


Samuti toimub menüüde vahetus iga kahe kuu tagant, mille viib läbi toitumisspetsialist, et veenduda, et kogu tarbitav toit oleks tasakaalustatud.

Toitumisspetsialist võib menüüst eemaldada näiteks šokolaadi ekleeri ja asendada selle kiiviga, kui nädalale satub liialt palju suhkruid. Või siis muuta süsivesikute, juurviljade, puuviljade või valkude kogust, et hoida kogu lõuna tasakaalustatuna.

Plantieri sõnul on tema lapse koolis saadaval väga lai valik puu- ja juurvilju, mis enamasti on kas kohalikku päritolu (olenevalt hooajast).

Huvitaval kombel on menüüs siiski ka väikesed n-ö meelitajad – vahete-vahel tükike torti, jäätisepall või mõni hõrgutis kohalikust kondiitripoest – kuid, kõike seda pakutakse mõõdukalt tagasihoidlikus koguses.

Reedel pakutakse kartuli ja hapukurgi salatit, mille juures on paneeritud kala ja lillkapsas. Lisaks juust ja virsik.

FOTO: Carine Duflos


«Minu nelja-aastane tütar tuli ühel päeval koju ja nõudis, et hakkaksin kodus valmistama peedisalatit, kuna kooli kohvikus seda pakutakse,» rääkis USAst Prantsusmaale kolinud ema.

Plantier, kes asutas veebilehe Fit to Inspire, on nüüd kirjutanud ka raamatu tervislikest harjumustest prantslaste näitel. Raamat kannab pealkirja «Lessons from France: eating, fitness, family» (ingl k «Prantsusmaa õppetund: toitumine, treening ja perekond) ning see rõhutab probleeme koolitoiduga seonduvalt, räägib laste rasvumisest, vajalikest toitainetest, mida laps peaks tarbima ning suhktusõltuvusest.

Oma tähelepanekute ja uuringute järelduseks ütleb naine, et kui koolis toitumist ja tervist tähtsustada, järgnevad sellele vaid head asjad: õnnelikud lapsed, kaaluprobleemide puudumine, rohkem energiat, suurem laste tähelepanu tundides ning vähem toiduallergiat, vähem puudumisi koolist.

Kogu toitu valmistatakse Prantsusmaa koolides Plantieri sõnul värskelt kohapeal.

FOTO: Carine Duflos


«Kuidas süüa on täpselt sama oluline mida süüa,» ütleb ta. «Toidu nautimise ja selle kehasse omistamisel on võtmesõnadeks istuda laua taha, mis on korralikult kaetud, süüa aeglaselt ja pöörata tähelepanu toidule ja selle maitsele.»

«Mistahes vanuses lapsed ka poleks, kui harjutada nende maitsemeeli toitaineterikaste toitudega, ja kui seda piisavalt sageli teha, omandavad nad lõpuks selle ja ei tahagi midagi muud,» ütles Plantier lõpuks.