Ämmaemandate ühingu presidendi ning TÜ Kliinikumi naistekliiniku ämmaemanda Siiri Põllumaa sõnul on keisrilõigete arvu tõusu põhjuseks nii arstide oskus paremini riske hinnata kui ka naiste hirm loomuliku sünnituse ees.
Ämmaemand: keisrilõiget eelistatakse sageli lihtsalt hirmust
28. juuli 2010, 12:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Meditsiinilise Sünniregistri (EMSR) statistika järgi sünnitasid Eesti naised mullu keisrilõike abil pea kolm korda rohkem kui 1992. aastal. Lisaks ilmnesid Tervise Arengu Instituudi EMSR ja raseduskatkestusandmekogu andmetöötusspetsialisti Viktoria Serkina sõnul mullu rohkem kui pooltel sünnitajatel mingid riskitegurid või tüsistused.
Siiri Põllumaa sõnul ei saa siiski öelda, et see räägiks Eesti naiste kehvast tervisest. «Ühest küljest julgeks väita, et naiste tervis on parem kui ei kunagi varem, sest meie elutingimused on head, naiste haridus on üsna kõrge - selles mõttes ei peaks probleeme olema,» märkis ta.
«Teisest küljest me oskame hinnata ka riske paremini ja sellest lähtuvalt otsuseid teha,» lisas Põllumaa. Kui varem võisid paljud sünnitused kulgeda komplikatsioonidega, osatakse seda nüüd paremini ette näha ja keisrilõike abil ära hoida.
Samas on keisrilõigete arvu tõus Põllumaa sõnul ülemaailmne tendents, mille taga peituvad nii meditsiinilised kui psühholoogilised põhjused. Esiteks toodab ka keisrilõige ise järgmise raseduse ja sünnituse jaoks riski. See, kas järgmise raseduse puhul tuleb samuti keisrilõige teha, sõltub ämmaemanda sõnul väga palju eelmise keisrilõike näidustusest.
Paljuski on aga keisrilõike eelistamine Põllumaa hinnangul ka põlvkondade erinevate mõtteviiside küsimus - tänapäeva naised on tema sõnul harjunud, et asjad tulevad kergesti kätte. Nii eelistatakse sageli keisrilõiget vaginaalsele sünnitusele puhtalt hirmust, kuigi meditsiinilist näidustust selleks pole.
«Ämmaemandate jaoks on see tendents hästi murettekitav, sest me peame vaatama kaugemale - peame vaatama, kuhu see ükskord välja jõuab,» nentis Põllumaa.
«Hoolimata sellest, et opitehnika on parem kui kunagi varem, teadmised on paremad kui kunagi varem, jääb keisrilõige alati suureks kõhuõõne operatsiooniks koos oma opitehniliste riskidega, narkoosiriskidega. Nii et selles mõttes see ei ole nii, et tõmblukk lahti, tõmblukk kinni,» selgitas ta, lisades, on keisrilõikega kaasneb näiteks oht vigastada kõrvalasuvaid siseorganeid, narkoosiravimite talumatus, infektsiooniriskid.