Sügise saabudes on haigused taas kimbutamas. Figuurisõbrad soovitavad süüa kiivit.
Külmetuste ja gripihooaja soovitus - kiivi!
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
24. september 2014, 09:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi kehtib soovitus süüa 200-300 g puuvilju päevas vabal valikul, siis ähvardava A-gripi perioodil võiks kasutada ära kiivi head omadused. Kiivi sisaldab eriti palju A-, B- ja C-vitamiini ning mineraalsoolasid. Mineraalsooladest on märkimisväärt magneesium ja kaalium, mis normaliseerivad ainevahetust ning aitavad organismi puhastada.
Ainult üks kiivi korvab päevase C-vitamiini vajaduse, kuna 100 g sisaldab 100-200 mg C-vitamiini. Kuid kiivil on peale selle veel Massey Ülikoolis läbiviidud uuringute põhjal hea omadus aidata kurguvalu ja ülemiste hingamisteede katarri puhul. Sellepärast avaldas Dr. Denise Hunter artikli (British Nutrition Journal, 2011), milles soovitatakse süüa kiivit regulaarselt, kuid külmetushaiguse korral soovitataksesüüa 5-7 päeva jooksul 1-2 kiivit iga päev. See kergendab ja lühendab haiguse kulgu.
Kiivi kasulikud omadused soodustavad kahjulike rasvade põletamist organismis, mis aitab vältida tromboosi ning pikendab elu. Norras on kuulus kiividieet, mis näeb ette 2-3 kiivi söömist päevas.
Kiivit ümbritseb tihe kest ja see väldib puuviljast veekadu ja säilitab seismisel mahlakuse. Rohkelt on kiivides erinevaid suhkruid - sahharoos, fruktoos ja glükoos. Viimastest on tingitud ka viljaliha tuntavalt magus maitsevarjund. Valke ja rasvu on kiivis kasinalt - alla grammi sajagrammise vilja kohta. Hinnata tasub kiivi suurt kiudainete sisaldust, millega ta ületab nii mitmeidki teisi vilju.
Kiivi vilju süüakse koos seemnetega. Eredavärviline, toitaineterikas ja omapärase maitsega kiivi kuulub olulise komponendina paljude puuviljasalatite koostisse. Eriti heaks peetakse 10 erineva kiivisordi hulgast kuldset kiivit.