California osariigiülikooli psühholoogid eesotas Nancy Cheeveriga palusid 163 kolledžiõpilasel veeta tunni akendeta, kellata ja muudest tähelepanu köita võivatest objektidest vabas loengusaalis, kus mõnedel õpilastel paluti enne auditooriumisse sisenemist oma telefon hoiule anda, teised pidid selle lihtsalt hääletule režiimile panema ja selle kasutamisest hoiduma.
Cheever lasi neil seejärel vastata iga 20 minuti tagant standardse ärevustesti küsimustele, vahendab ERRi teadusportaal.
Hilisem vastuste analüüs näitas, et ajavahemiku vältel kasvas kõigi ärevus, kuid erinev oli selle määr - kõige enam kannatasid mobiilitelefoni päevas keskmiselt 24 tundi kasutavad katsealused, neile järgnesid seda umbes 11,5 tundi tegevad õpilased, mil seda veelgi harvem tegevad katsealused suhtusid olukorda kõige stoilisemalt.
Kui esimeste testi tulemus kasvas umbes kaheksa palli võrra, siis viimaste puhul jäi see pea samale tasemele, hoolimata sellest, kas telefon konfiskeeriti või paluti lihtsalt vaiksele režiimile seadistada.
Teadlased leidsid seejuures nutitelefoni kasutust uurides, et kõige enam kasutatakse seda just sõnumite saatmiseks, vähem raamatute ja ajakirjade lugemiseks.