Riiklik lepitaja Henn Pärn esitas täna tervishoiutöötajatele ja haiglatele omapoolse pakkumise töötingimuste ja palga osas. Pärn kinnitas, et tema hinnangul on see realiseeritav ja peaks osapooli rahuldama, ehkki keegi oma tahtmist ei saanud.
Riiklik lepitaja esitas arstidele palgapakkumise
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
16. oktoober 2014, 14:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma arvan, et see on õige ettepanek ja realiseeritav, kui kõik osapooled – tööandjad, töövõtjad, valitsus ja haigekassa – koos mõtlevad selle üle,» rääkis Henn Pärn, kes lisas, et ükski osapool siiski täpselt seda, mida soovis, ei saanud.
Riiklik lepitaja leidis, et selleks, et kollektiivlepingus jõutaks kokkuleppele, peaks kehtestama tulevast aastast arsti miinimumpalgaks 9 eurot tunnis, õel 5 eurot tunnis ning hooldajal 3 eurot tunnis. Tegemist on tõepoolest keskteega, sest arstid nõudsid näiteks 2015. aastaks miinimumpalgaks 9.50 eurot tunnis, ent haiglad pakkusid 8.50 eurot tunnis.
2016. aastast peaks lepitaja hinnangul palk olema arstil 10 eurot tunnis, õel 5,50 eurot tunnis ning hooldajal 3,30 eurot tunnis.
Peale palgatõusu nõudsid tervishoiutöötajad veel mitmete töötingimuste parandamist. Näiteks nõuti ületundide eest 1,5kordset töötasu, öötöö eest 50 protsenti suuremat lisatasu, nädalavahetusel töötamise eest 30 protsenti suuremat lisatasu ning seitse päeva lisapuhkust.
Pärn nentis pärast sotsiaalministeeriumi ja haigekassa esindajatega kohtumist, et lisaraha puudumise tõttu ei ole neid punkte võimalik täita. Seega tegi lepitaja ettepaneku sõlmitava kollektiivlepinguga reguleerida töötasu alammäärad ning paika panna töökoormuse standardid.
Edasi peavad tervishoiutöötajad ütlema pakkumisele ei või jah, aga tööandjad peavad asuma haigekassaga läbi rääkima. Kuna haigekassa eelarve ja tervishoiuteenuste loetelu kinnitamise protsess alles käib, siis ei ole kollektiivlepingu tingimuste täitmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu tööandjatele praegu tagatud. «Teeme pooltele ettepaneku sõlmida tingimuslik eelkokkulepe, milles kirjeldatakse sõlmitava kollektiivlepingu tingimusi,» kinnitas riiklik lepitaja.
Kui osapooled ei nõustu lepitaja pakutuga, siis koostatakse eriarvamuste protokoll ning loetakse menetlus lõpetatuks kokkuleppele jõudmata.
Osapooled napisõnalised
Henn Pärn usub, et streik ei ole sellisel juhul kõige hullem asi, mida karta. «Kui tööõhkkond on rikutud ja igapäevane elu ei toimi pika perioodi jooksul, siis see on palju hullem. Kõige hullem on see, kui kõik vindub ja ei suudeta mingisuguseid tulevikku vaatavaid otsuseid langetada,» nentis Pärn.
«Oleme pakkumise kätte saanud, oma liikmetele laiali saatnud. Meil on kohustus kolme tööpäeva jooksul vastata riikliku lepitaja pakkumisele ja seda me teemegi,» rääkis haiglate liidu juht Urmas Sule. Milline tuleb vastus, seda ta hetkel kommenteerida ei oska.
«Me lubasime, et kui me saame pakkumise, mis vastab meie algtingimustele, siis me hakkame seda kindlasti arutama ja seda me ka teeme,» ütles Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa, kes ei soovinud samuti teemat rohkem kommenteerida.
Eesti Arstide Liit (EAL), Eesti Õdede Liit (EÕL) ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit (ETK) töötajate poolt ja Eesti Haiglate Liit (EHL) ja Eesti Kiirabi Liit (EKL) tööandjate poolt pöördusid 16. septembril riikliku lepitaja poole ühise avaldusega töötüli lahendamiseks.