Loodav sõeluuringute register aitab vähiennetust tõhustada

Mammogramm.

FOTO: SCANPIX

Valitsus kiitis täna heaks seaduseelnõu, millega kehtestatakse õiguslik alus vähi sõeluuringute registri loomiseks ja pidamiseks riikliku tervisevaldkonna andmekoguna. Seadus on kavandatud jõustuma 2015. aasta 1. jaanuaril.

Registrisse kogutud andmete põhjal on võimalik regulaarselt analüüsida ja hinnata sõeluuringuprogrammide tõhusust ja kvaliteeti ning teha tõenduspõhiseid otsuseid sõeluuringute tõhustamiseks.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepiku selgitusel on seni olnud võimalik analüüsida vaid sõeluuringutes osalemist, avastatud muutuste korral osalenutele tehtud lisauuringute ja teostatud ravi kohta pole aga regulaarselt andmeid kogutud – seda on tehtud ainult teadusprojektide käigus. Ent isikustamata andmete kogumisel pole võimalik hinnata programmide edukust.

«Loodav register on esimene tervise infosüsteemi võimalusi täielikult ära kasutav andmekogu,»  rõhutas tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. «See aitab kaasa vähi ennetamisele ja varasele avastamisele, vähendab ravikulusid ning tagab patsientidele paremad paranemisvõimalused,»  lisas minister.

Sõeluuring on meetod teatud tüüpi haiguse avastamiseks inimestel, kes ise ei ole selle haiguse kaebuste ega sümptomitega arsti poole pöördunud. Vähi sõeluuringute eesmärk on vähi ennetamine ja varajane avastamine. Mida varem vähk avastatakse, seda paremad võimalused on selle raviks.

Pikemas perspektiivis väheneb eduka sõeluuringuprogrammi tulemusena vähisurmade arv ja suureneb kvaliteetselt elatud eluaastate hulk. Register hakkab jõustumise hetkest koguma andmeid rinnavähi ja emakakaelavähi sõeluuringute kohta, kuid registri loomisel ja arendamisel on arvestatud asjaoluga, et tulevikus võib sõeluuringute hulk suureneda.

Alates 2016. aastast tahetakse alustada ka soolevähi sõeluuringuga.

Praegu osaleb rinnavähi sõeluuringus ligi 55 protsenti kutsutud sihtrühmast ja emakakaelavähi sõeluuringus 30 protsenti. Heaks hõlmatuse tasemeks loetakse rahvusvaheliselt üle 70 protsendi sihtrühmas olevate inimeste osalemist sõeluuringus. Riigi eesmärk on saavutada aastaks 2017 50-protsendiline ja aastaks 2018 70-protsendiline hõlmatus.

Kutsed ka e-postile

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepiku selgitusel on seni olnud võimalik analüüsida vaid sõeluuringutes osalemist, avastatud muutuste korral osalenutele tehtud lisauuringute ja teostatud ravi kohta pole aga regulaarselt andmeid kogutud – seda on tehtud ainult teadusprojektide käigus. Ent isikustamata andmete kogumisel pole võimalik hinnata programmide edukust.

Lepiku sõnul on sõeluuringutes hõlmatuse parandamiseks edaspidi plaanis kasutada alternatiivseid meetmeid lisaks posti teel saadetavatele kutsetele – e-kirju, SMSe, patsiendiportaali vahendusel info edastamist.

«Praegu võetakse rahvastikuregistrist andmeid vastavatel aastatel sündinud naiste kohta ja edastatakse neile kutse rahvastikuregistris olevale aadressile. Uus lahendus võtab sama kohordi, kuid kontrollib ära, ega inimesele pole näiteks hiljuti tehtud vastavaid uuringuid (kiirgusdooside mõistes) – sellisel juhul isikut täiendavale uuringule ei kutsuta. Samuti leitakse tavalisele postile lisaks alternatiivseid kanaleid kutsete saatmiseks,» rääkis ta.

Varem on sõeluuringute madala hõlmatusega seoses jutuks tulnud, et inimese postiaadress võib olla muutunud ja erineda rahvastikuregistris nähtavast, mistõttu kõik ei saa alati kutset kätte.

Lisaks ei koguta praegu süstemaatiliselt kokku uuringute ja analüüside tulemusi. «Uus lahendus võimaldab seda hõlpsasti teha ja kogutakse ka nende patsientide uuringute ja analüüside vastused, kes küll kuuluvad sihtrühma, kuid näiteks käisid vastaval aastal profülaktiliselt naistearsti vastuvõtul, kes tegi ära ka vajalikud analüüsid. Terviklikud andmed võimaldavad meil hinnata, mida parandada sõeluuringu programmis, kuna eesmärk on ikkagi vähihaigestumise varajane avastamine,» selgitas Lepik.

Populaarne

Tagasi üles