Seitse tõsist haigust, mida nutitelefon põhjustab

Nutitelefonid koolis.

FOTO: Ants Liigus

Saksa ajaleht Bild tõi välja uue põlvkonna haigused, mis tulenevad nutitelefonide kasutamisest ning mille seas on nii füüsiliselt avalduvaid kui ka vaimseid hädasid.

Nutitelefoni akne

Pidev sõrmedega ekraani puutumine viib ekraanipinnale bakterid. Ning kuna nutitelefoni ei kasutata mitte ainult internetis surfamiseks vaid ka helistamiseks, tõstame sageli selle sama bakteritest saastunud ekraani vastu põske. Nii jõuavad kahjulikud bakterid ka meie kätenahast hapramale näonahale, kus võivad peituda pooridesse ja seal põletikku levitada. Eriti suureks ohuks on see neile, kel on väga tundlik nahk.

Et nägu jääks puhtaks ja terveks, tuleks endaga kaasas kanda antiseptilisi taskurätikuid, millega ekraani vahete-vahel puhastada.

Mobiili-küünarnukk

Seda põhjustavad sagedad ja pikad telefonikõned, kus käsi on kõverdatult sundasendis. Sellises asendis võib olla häiritud arteri töö ning küünarvarre verevarustus võib väheneda. Pikalt selles asendis käe hoidmine võib tipneda halvatustundega sõrmedes või käelabas.

Lihtsaim lahendus sellele probleemile on see, kui vahetad mõne aja tagant kätt.

iPhone’i-õlg

Et näha fotosid või videosid laiekraani formaadis, tuleb telefoni pöörata vastavalt vertikaalasendist horisontaalseks ja vastupidi. Nii on sageli peopesa hoitud 90 kraadise nurga all, mis annab impulsi ka õlahoidu. Tulemuseks võivad olla õlavalud.

Nutipöial

Ebaloomulikust liigutusest tulenevalt, kui kasutad oma pöialt sõnumite kirjutamiseks ja teed seda tavapärasest sagedamini, võivad areneda välja kroonilised pöidla- ja õlavalud.

Abi saab sõnumite hulga vähendamisest, aga et tekkinud ebameeldivustest vabaneda, tuleks kätt ja sõrmi masseerida, vajadusel ka määrida sportsalvidega, et lihaseid turgutada.

MAIDS (mobiili ja interneti sõltuvussüdnroom)

See sündroom kujuneb välja siis, kui inimesel tekib psühholoogiline sõltuvus telefonist ja internetist. Digitaalne suhtlemine integreerub juba nii sügavuti igapäeva toimingutesse, et kui telefon peaks kasvõi korraks kaduma või kuhugi unuma, võib tekkida ärevus või koguni paanika.

Fantoom-vibratsiooni sündroom

Austraalia teadlase Jennie Carroll Melbourne’i kuninglikust tehnoloogiainsituudist kutsub seda haigust ka sõnumifreeniaks (textaphrenie – toim.). Lahtiseletatult tähendab see uskumust, et telefon on just vibreerinud ja saabunud on sõnum, kuigi tegelikult seda ei juhtunud. Selle taga on vajadus olla kogu aeg saadaval. Põhjuseks võib olla see, et ilmnenud on ajutöö kahjustus, mille tulemusel võtab aju vastu mistahes keskkonnast tulenevaid hääli kui telefoni vibreerimist või telefonihelinat.

Sõnumiärevushäire

Jennie Carroll on veelgi enam mures tohutul hulgal sõnumite saatmisest, sest leiab, et mistahes tekstisõnumite vahetamine (ja nende pidev tootmine) teeb vaimselt haigeks ja põhjustab stressi, enesehinnanguprobleeme ning võib tuua kaasa ka hallutsinatsioone.

Sõnumiärevushäire on neil inimestel, kes on tihedad sõnumineerijad ning tunnevad end sellest hoolimata üksikutena ning kahtlevad oma populaarsuses.