Kaheksa toitu, mis kliima soojenedes kaovad

Vein ja viinamarjad. Foto: SCANPIX

The Guardian toob välja kaheksa toitu, mida kliima soojenemine kõige enam räsib.

Seda, kuidas kliimamuutused ja eriti kliima soojenemine meie toidulauda mõjutab, võib vaid ennustada, kuid juba praeguste looduse vihjete põhjal võib öelda, et vähemalt kaheksa meie toidulaual tuntud toodet muutuvad seniste kliimanähtuste jätkudes aina enam raskesti kättesaadavaks.

Mais (ja loomad, kes sellest toituvad)

Vee vähesus ja aina soojemad temperatuurid on maisile kasvutingimusteks kehvad: juba ainuüksi ühe kraadi temperatuuri tõusmisest vähendaks 7 protsenti maailma maisivarusid. Samuti on mais kasutusel loomasöödana ning kui selle kogused vähenevad, võib see avaldada mõju ka lihahindadele.

Kui kliima soojenemine poleks probleemiks, oleks kogu maailmas kasvavat maisi 4 protsenti rohkem praegusega võrreldes.

Kohv

Kõrgemad kui tavapärased temperatuurid ja muutlikud ilmastikunähtused troopikas on toonud kaasa nn kohvi rooste, mis avaldub seenhaiguste ja kiiresti arenevate taime vähkkasvajatena. See on tänapäeva kohviistandustes juba normiks muutunud. Et asjad juba niigi kehvasti pole, näitas selle kevadine põud Brasiilias, mis juhtub kliima edasisel soojenemisel kohvihindadega.

Šokolaad

Troopilise põllumajanduse rahvusvahelise keskuse läbiviidud uuring tõi välja, et šokolaadi toores koostisosa kakao uba muutub edasises tulevikus aina raskesti kättesaadavamaks tooraineks. Põhiline probleem on ikkagi kuumenev kliima ja vähenev veehulk. Kui kakaoubade kasvupiirkondades on ennustatud aastaks 2050 keskmiselt kuni 2-kraadist temperatuuritõusu, tähendab see kakaopuudel rohkemat aurustumist, mis viib taimedest niigi vähese vee välja, põhjustades saagi vähenemist.

Kuigi kohv ja šokolaad pole meie ellujäämisel hädavajalikud, muudaksid need inimeste elus päris palju. Alustades juba meie argistest harjumustest, kust kohv, kui populaarseim hommikujook, tuleks välja jätta. Loomulikult ei kao need tooted poodidest kusagile, kuid nimetatud trendid on kinnituseks sellele, et pikas perspektiivis saavad kohvist ja šokolaadist eksklusiivsed kaubad, millel on väga kõrge hind.

Meresaadused

Lisaks sellele, et kliima soojenemisel on oma mõjud maale, tõstab see ka süsihappegaasi koguseid ookeanides. See omakorda viib ookeanide hapestumisele, mis võib ohustada väga suurt hulka ookeanivetes elavaid inimestele söödavaid mereelukaid. Täpsemini tähendab see paljudele kasvuraskusi, paljudele troopilistes vetes elavatele loomadele rännet põhja poole jahedamate vete suunas, mis kokkuvõttes viib kogu senise meredes elavate loomade toidulaua ja eluolu segamini.

Vahtrasiirup

Järjest vesisemad talved ja kuivemad suved on suureks stressiks mistahes lehtpuudele, aga eriti vahtrapuudele. Talviseks ajaks vajab vaher miinuskraade, et puhata ja varuda energiat järgmiseks kasvuperioodiks. Tõusvad temperatuurid on vahtrasiirupi saagipikkust kahandanud ning käesoleva sajandi lõpuks võib periood, mil vaher mahla annab, kahaneda kuni ühe kalendrikuu võrra.

Oad

Oad toidavad väga suurt populatsiooni Ladina-Ameerikas ja Aafrikas, kuid see toitaineterikas kaunvili võib kliimamuutuste tuules muutuda igapäevakaubast eksklusiivsemaks. Soojemad temperatuurid mõjutavad uuringu kohaselt kõige rohkem oataimede õitsemist, vähendades saaki kuni 25 protsenti. Ning kuna kasvuperioodil esineb ubade kasvanduste piirkondades aina enam liiga palju vihma, torme ja üleujutusi, siis väheneb saagikus ka neil põhjustel.

Kirsid

Kõik nn kiviga viljad, aga eriti kirsid, tahavad öiseks ajaks jahedamaid temperatuure, et puud suudaksid marju enda küljes hoida. Samuti on temperatuuride tõustes neil aina raskem tolmelda. USA läänerannikul, kus magusaid kirsse väga suurtes kogustes kasvatatakse, on tõusvad temperatuurid tähendanud juba praeguseks väiksemat kirsisaaki. Vähese jaheduse tõttu kaotas Michigani kirsitööstus kokku 90 protsenti oma toodangust.

Veini viinamarjad

Soojemad temperatuurid muudavad ka viinamarjade kasvutingimused kehvemaks ning nii kallineb ka veini hind. Tõenäoliselt saab kõige suurema majandusliku põntsu viinamarjade tööstuses Austraalia. Ekstreemsetes temperatuurides võivad viinamarjad saada nn soojašoki, mis mõjutab ka nende maitset. Positiivse poole pealt muutuks kuumas viinamari palju suhkrusemaks, mis tähendab veinitööstuses rohkem alkoholisisaldust. Nii muutuksid tulevikuveinid suurema alkoholi sisaldusega jookideks.