Eesti Apteekrite Liit (EAL) kritiseeris teravalt ülehomme parlamendi sotsiaalkomisjonis arutlusele tulevat eelnõuprojekti, mis näeks apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks ette lahenduse, kus edukamad linnaapteekide omanikud peaksid hakkama apteeke pidama ka maal.
Liidu esinaine Ülle Rebane, juhatuse liige Kai Kimmel ja proviisor Helve Monvelt märkisid eile sotsiaalkomisjonile saadetud kirjas, et eelnõuprojekt ei täida oma eesmärki reguleerida apteekide asutamist ja tagada apteegiteenuse kättesaadavus ka maal. «Kavandatav ravimiseaduse muudatus apteegi asutamispiirangute vallas on EALi hinnangul täiesti mõttetu, meile vastuvõtmatu. Selline ravimiseaduse muudatus tähendaks surmaotsust sõltumatutele proviisoriapteekidele,» kirjutasid nad.
Nende hinnangul tähendaks muudatus, et apteeki võiks Eestis edaspidi pidada iga kodanik, kes on vähemalt 18 aastat vana ja pole kohtulikult karistatud. Apteegi omamine oleks nende sõnul seega igaühe vankumatu õigus.
Nii tähendaks see apteekrite liidu esindajate sõnul, et apteegiteenus ei saaks kunagi sõltumatuks tervishoiuteenuseks. «Juba tänases olukorras, kus teatud piirangud veel kehtivad, sunnitakse ketiapteegi proviisoreid tegema ebaprofessionaalseid otsuseid eesmärgiga omanikule võimalikult palju kasu teenida. Viimasel ajal on nii riigikogu sotsiaalkomisjoni kui ka sotsiaalministeeriumi esindajate suust kõlanud tõdemus, et proviisorite õigusi ja sõltumatust tuleb suurendada, kuid kavandatava muudatusega jäetakse proviisor ärimehest omaniku meelevalda,» kirjutasid nad.
Nad märkisid, et proviisor ei saa täies ulatuses täita talle seadusega pandud kohustusi, olla lõpuni eetiline ja samal ajal täita omaniku tahet. «Müügitulemuste suurendamise võimalus tõstab ärimeestest omanike soovi hakata käsimüügiravimeid müüma väljaspool apteeki,» ütlesid nad ja lisasid, et sellest tulenevalt poleks patsientidele tagatud kvaliteetne, sõltumatu ja erapooletu apteegiteenus. «Löögi alla satub kogu esmatasandi tervishoiusüsteem.»
Samuti ei paranda kavandatav muudatus apteekrite liidu esindajate hinnangul apteegiteenuse kättesaadavust maal. «Kettidele pandav kohustus avada apteek või haruapteek väiksemasse omavalitsusse sel juhul, kui keti omanik soovib avada apteeki Eesti viies suurimas linnas, on kosmeetilise efektiga ja mõttetu, sest omavalitsusi, kus elab üle 2000 elaniku ning lähim apteek asub 30 kilomeetri kaugusel, on mõni üksik,» märkisid nad.
Samal ajal annab muudatus nende sõnul praktiliselt vabad käed avada apteeke ükskõik millises Eestimaa linnas või muus asulas. «Seega algab massiline iseseisvate apteekide sulgemine, kuna just need apteegid ei suuda tihenevas konkurentsis ärimeestega võistelda,» kirjutasid Rebane, Kimmel ja Monvelt sotsiaalkomisjonile saadetud kirjas.
Kuna linnades tooks muudatus nende sõnul kaasa uue apteekide avamise laine, tähendaks see omakorda proviisorite äravoolu maalt ja proviisorite agressiivse üleostmise käivitumist. «Linnades tekib apteegiteenuse ebamõistlik kättesaadavus, mis viib ravimite apteegipoolse juurdehindluse tõstmise vajaduseni, nii nagu juhtus Rootsis pärast apteekide asutamise reformi,» ütlesid nad ja lisasid, et selline üleinvesteeritud ja ebamõistlik olukord kutsuks esile kaose apteegisektoris ning algataks kohtuprotsesside laine.