Selle aasta juulis-augustis Tallinnas ja Harjumaal läbi viidud uuringust selgus, et peamiselt tähendab õnn inimeste jaoks enda ja lähedaste tervist ning perekonda, alles siis järgneb hingerahu ja eluga rahulolu, hea töö ja lähedaste heaolu.
Õnne toob hea tervis ja perekond
17. august 2010, 15:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsitluses osalenute käest küsiti, mis on õnn ning nad võisid oma sõnadega vastata. Enda ja lähedaste tervist mainis vastusena ligi kolmandik küsitletutest ning perekonda viiendik.
Laste kaudu defineerib õnne uuringu järgi vaid 7 protsenti inimestest, umbes sama paljude jaoks tähendab õnne see, kui on piisavalt raha.
Oma kodu, sõbrad ja armastus on huvitaval kombel õnne määratlejaks vaid 3-4 protsendile küsitletutest. Võimalus teha seda, mis meeldib, aga veelgi vähematele. Samas võib arvata, et eelmainitu mahub ka üldise hingerahu ja eluga rahulolu alla.
Psühholoog Reet Kaarelson tõdes tulemusi kommenteerides, et näiteks ameeriklastega võrreldes on meil täheldatav suur erinevus. Näiteks on Ameerikas uuringute põhjal õnne kriteeriumite seas esiviisikus usk, mis Eestis jääb täiesti tagaplaanile.
Küsimusele «Mis teid praegu õnnelikuks teeb?» vastas enamik ehk kokku üle 40 protsendi küsitletutest, et selleks on perekond ja lapsed ning nende heaolu. Veel viiendik inimestest nimetas kindlat või meeldivat tööd. Veidi alla kümnendiku oli neid, kes ütlesid, et praegu teeb neid õnnelikuks ilus suvi.
Tervelt 92 protsenti küsitletutest nõustus ka väitega, et pere ja kodu olemasolu on õnneks vajalikud tingimused. Samuti arvas enamik, et õnn on pigem püsiv tunne kui hetketunne ning et raha ei tee küll õnnelikuks, kuid mõned ilusad ja meeldivad asjad võivad teha küll.
Eestlaste jaoks olulisem isiklik heaolu
Kui võrrelda uuringutulemusi rahvuse lõikes, eristab eestlasi venelastest rõhk enese heaolul ja kodul, venelasi aga rõhk lähedaste heaolul ja üldisel ühiskondlikul keskkonnal. Kui eestlaste jaoks osutus olulisemaks tervis, hingerahu ja kodu, siis venelaste jaoks laste ja lähedaste heaolu, töö olemasolu, kodurahu ja head suhted lähedastega, rahu, vabadus ja riigi heaolu.
Meeste jaoks on õnne jaoks olulisem lähisuhete laabumine ja tegutsemisvabadus, naiste jaoks aga tervis, laste ja lähedaste heaolu ning armastus.
Noorte puhul on rõhk lähedastel ja sõpradel, armastusel ning vabadusel teha seda, mis meeldib. Alates 25. kunni 44. eluaastani hindavad inimesed aga eelkõige perekonda ja heaolu - nii hingerahu kui ka materiaalset heaolu. Vanemas eas inimeste jaoks tähendab aga õnne eelkõige tervis.
Sissetulekute järgi uuringutulemusi vaadeldes selgub aga, et vaesemate inimeste jaoks on tähtsaim töö olemasolu ja see, et midagi pole halvasti, keskklassi jaoks enda ja lähedaste tervis, meelerahu ja piisavad sissetulekud ning kõige jõukamate jaoks oma kodu.