/nginx/o/2015/01/05/3655609t1hd13a.jpg)
Pärnu psühhiaatriakliiniku juht Ants Puusild ütles, et Eesti inimeste teadlikkus psühhiaatriliste haiguste olemusest on tõusnud, mistõttu pöörduvad inimesed üha sagedamini spetsialistide poole ning järjekorrad venivad pikemaks.
Skisofreenikul tuleb abi oodata kuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samuti lisas ta, et ka kõik skisofreeniaravimid ei ole üle Eesti võrdselt kättesaadavad.
«Psühhiaatriliste haiguste ravi on Eestis samal tasemel kui mujal läänemaailmas, kuid muret teevad eelkõige pikad järjekorrad, mistõttu ei jõua abi selle vajajateni ikkagi nii kiiresti kui võiks,» rääkis Puusild.
Kui 15 aastat tagasi oli Pärnus üks psühhiaater ja järjekordi ei olnud, siis praegu on 11 psühhiaatrit ja järjekorrad on mitu kuud, tõi kliiniku juht näiteks. Tema hinnangul on sarnane tendents märgatav ka mujal Eestis.
Pikemates järjekordades ei tasu tema sõnul kahtlustada suurenenud haigestumust, vaid inimeste suuremat teadlikkust.
«Sarnaselt paljudele teistele haigustele kehtib ka psühhiaatriliste haiguste ravis põhimõte, et ilma õigeaegse sekkumiseta areneb haigus kiiremini,» selgitas Puusild. Skisofreenia uuringud on näidanud, et mida kauem psühhoosi ei ravita, seda suurem on selle vältel tekkiv ajukahjustus ning halvem on ka edasine prognoos.
Skisofreenia tekkepõhjused ei ole tänaseni täpselt teada, kuid ülemaailmne statistika näitab, et haigust põeb umbes üks protsent elanikkonnast ning seda olenemata rahvusest, soost või riigist. Eestis põeb skisofreeniat umbes 13 000 inimest. Skisofreenia eripära seisneb selles, et suur osa haiged ei usu ise oma diagnoosi või loobuvad ravist enne õiget aega, kuigi ilma ravita esineb umbes 80 protsendil haiguse põdejatest hiljem tagasilööke.
Skisofreeniasse haigestutakse peamiselt 20ndate eluaastate alguses, mille tõttu jäävad patsientidel sageli pooleli õpingud, töö ja katkevad suhted. Lisaks emotsionaalsetele kannatustele, mida haigus põhjustab haigele ja tema lähedastele, kaasnevad sellega ka mitmed materiaalsed kahjud: kõrged ravikulud, töövõimetuspension, üldine töövõimekaotusest saadav kahju ning haigusega kaasnev kõrge suitsiidide arv.