Põhja-Eesti Regionaalhaigla pulmonoloogiapolikliiniku õendusjuhi Kairit Orgusaare sõnul on kroonilise haiguse astmaga võimalik ka sõbraks saada, kuna ta allub hästi ravile. Seejuures on oluline, et ravimit võetaks õigesti.
Astmaga võib ka sõbraks saada
22. jaanuar 2015, 13:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Astma diagnoosimiseks tehakse inimesele spirograafia ehk uuring, millega mõõdetakse kopsumahtu. See näitab patsiendi väljahingatava õhu kogu kiirust ja mahtu, kirjutab Meditsiiniuudised.
Just väljahingamine on Orgusaare sõnul testimise oluline osa. Nii saadakse teada, kui palju patsient jaksab ühe sekundi jooksul välja hingata. Selle järgi õde otsustab, kas inimese näitajad on normis või ei.
Kui spirograafiaga ilmneb, et inimese kopsude töö on normist tunduvalt madalam, siis järgneb bronhodilataatortest, mis näitab bronhide võimet reageerida bronhilõõgastile Ventolin. Patsient hingab bronhilõõgastit sisse, siis oodatakse 10–15 minutit ning korratakse spirograafiat. Näite võrreldakse eelmise spirograafia tulemustega. Kui on tegemist astmaga, siis on tulemused bronhilõõgastiga 10-15 protsenti paremad.
Kui siiski jääb mingi kahtlus ja inimest peaks veel uurima, tehakse bronhide hüperreaktiivsustest. See on standardmeetod, et diagnoosida hingamisteede hüperreaktiivsust patsiendil, kellel esineb astma sümptomeid, kuid spirogramm on normis.
Selle testiga provotseeritakse astmat. Inimene hingab esialgu sisse tavalist füsioloogilist lahust. Kellel on tugev astma, neil näitajad langevad juba soolalahusega inhaleerimise peale ning test lõpetatakse. Kellel füsioloogilisest lahusest näitajad ei lange, manustatakse järgmisena allergeenlahust.
Astmaõde aitab teeotsale
Astma diagnoosi paneb patsiendile arst ning tema määrab ka ravimid. Kuna astma ravimeid on väga palju erinevaid ning nende manustamine on suhteliselt keeruline, on hea käia astmaõe juures õppimas, kuidas ravimeid õigesti võtta.
Võib juhtuda, et inimene on enda arvates ravimit võtnud mitu kuud, kuid näitajad ei parane.
Siis aga selgub, et ta võtab ravimit valesti. Orgusaare sõnul teevad nemad oma osakonnas koos patsiendiga läbi kogu ravimi manustamise protsessi, alustades sellest, kuidas ravim kokku panna ja kuidas õigesti hingata.
Astmaõdedel on olemas abistavad mänguasjad, mis on pärisravimite imitatsioonid, kuid rohtu nende sees ei ole. Kui inimene õigesti hingab, tuleb neist välja vile. Sisse hingata tuleb küllaltki kõvasti, et rohi jõuaks bronhidesse, mitte ei jääks suuõõnde, rõhutas Orgusaar. Inimene saab mänguasja ka koju kaasa, et kahtluse korral proovida, kas ta ikka hingab piisavalt tugevalt.
Orgusaare sõnul leidub patsiente, kes ei mõista, et ravimit tuleb võtta pidevalt: astma ei kao ära, see jääb kogu eluks. Kui inimesel on hea olla, siis see ongi tänu ravimitele, kui need ära jätta, siis haigus ägeneb.