Parlamendi sotsiaalkomisjon lisas täna apteegikorraldust muutvasse eelnõusse sätted, mille kohaselt tuleb viie aasta jooksul lahutada ravimite jae- ja hulgimüük ning sama aja jooksul viia apteegid proviisorite omandusse.
Sotsiaalkomisjon otsustas: proviisoriapteekidele üleminek toimub viie aastaga
10. veebruar 2015, 17:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ravimite jae- ja hulgimüügi lahutamise otsustas riigikogu juba eelmise aasta suvel, kuid toonase seadusemuudatuse kohaselt pidi see toimuma kolme aastaga. Täna otsustas komisjon üleminekuaega pikendada, et ühtlustada see ravimiseaduse eelnõusse lisatud apteekide omandipiirangu jõustumisajaga.
«Apteekide üleminek proviisorite omandisse puudutab nii hulgimüüjaid kui jaekettide omanikke. Et ebavõrdset kohtlemist vältida, ühtlustame üleminekuaja viiele aastale,» ütles sotsiaalkomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof riigikogu pressiteenistuse teatel. Seega tuleb üldapteegi tegevusload uute tingimustega vastavusse viia 1. aprilliks 2020.
Sellest ajast alates peab proviisorile kuuluma apteegis vähemalt 51-protsendiline osalus ja valitsev mõju, kusjuures suure nõudlusega piirkonnas ehk 4000 või enama elanikuga asulas võib osanikele kuuluda kuni neli üldapteeki. Apteekide arv väiksema elanike arvuga asulates ei ole piiratud. Nii eraõiguslikus juriidilises isikus enamusosalust omav kui ka füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev proviisor peab töötama juhatajana vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis.
Omandipiirangute kehtestamist analüüsis Eesti Apteekrite Liidu palvel advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid, kes pidas osaluspiirangute kehtestamist põhiseaduspäraseks eeldusel, et ette nähakse piisav ehk viie- kuni kümneaastane üleminekuaeg ja kehtestatakse praegusi osanikke kaitsvad sobivad rakendussätted.
Samalaadsele seisukohale asus ka Eesti Proviisorite Koja ettepanekul muudatuse kohta arvamuse andnud advokaadibüroo Lentsius & CASUS, kelle hinnangul on tegu poliitilise valikuga ning õiguslikke takistusi omandipiirangute kehtestamiseks Eestis pole. Ka nemad on rõhutanud, et muudatus vajab piisavat üleminekuperioodi, mis ei tohiks olla lühem kui viis aastat.
Samas pakkus sotsiaalkomisjon ise veel jaanuari lõpus proviisoriapteekidele ülemineku perioodiks kaheksat aastat. Seepeale saatis Tamro Eesti OÜ juhatuse liige Tiina Kadak komisjonile koos advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene analüüsiga kirja, kus palus ravimite hulgi- ja jaemüügi lahutamise piirangu ja apteekide omandipiirangu üleminekuaja võrdsustada.
«Sellisel juhul ei kujune olukorda, et mõned ettevõtted saavad vahepealsel perioodil konkurentsieelise ja seadusest on tehtud ebavõrdse konkurentsi tööriist,» märkis Kadak ja lisas, et üleminekuaegade ühtlustamine mõjub positiivselt Eesti riigi ja selle investeerimiskeskkonna mainele, mis on saanud apteegiregulatsiooni väljatöötamise käigus oluliselt kahjustada.
Ravimiseadust muutev eelnõu näeb lisaks apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks ette ka lahenduse, kus edukamate linnaapteekide omanikud peavad hakkama vajadusel apteeke pidama ka maal. Eelnõu kohaselt peab kohalik omavalitsus esmalt otsustama, kas piirkonda oleks vaja üldapteegi struktuuriüksust ehk haruapteeki või apteegibussi või korraldatakse elanikele ravimiabi piisavalt tõhusalt näiteks internetiapteegi kaudu. Kui lähim apteek jääb vähemalt 2000 elanikule kaugemale kui 30 kilomeetrit, võib omavalitsus nõuda apteegi struktuuriüksuse asutamist.
Üldapteegi struktuuriüksuse asutamise kohustuse paneb apteegiteenuse osutajale eelnõu järgi ravimiamet. Amet valib teenuseosutaja nende seast, kel on Eesti suuremates linnades vähemalt 10 apteeki ja kelle tegevus on kõige tulusam. Struktuuriüksuse asutamise kohustus määratakse eelnõu kohaselt kuni viieks aastaks ning see tuleb täita 180 päeva jooksul. Vastasel juhul võib apteegiomanik jääda tegevusloast ilma.
Küsimusele, mitmel omavalitsusel tekib muudatuste jõustumisel õigus taotleda endale apteegi struktuuriüksust, vastas sotsiaalkomisjoni kuuluv reformierakondlane Aare Heinvee eelnõu esimesel lugemisel, et praegu ilmselt mitte ühelgi. «See eelnõu on väga selgelt preventiivse iseloomuga. Kui me võtame üldse maa-apteegid või teise tähendusega vähese nõudlusega piirkondade mõttes, siis neid võib olla hinnanguliselt 150 apteeki, millest 50 on jätkusuutlikud, 50 ohustatud ja 50 on tegelikult jätkusuutmatud. Et sealt edasi minna, kui juhtub niisugune olukord, et jäävad tühjaks, siis tekib võimalus seda seadust rakendada,» ütles Heinvee.
Ravimiseadust muutev eelnõu peaks riigikogu täiskogu ette jõudma sel neljapäeval. Kui eelnõu läbib teise lugemise, toimub selle lõpphääletus järgmise nädala kolmapäeval ehk praeguse riigikogu koosseisu eelviimasel korralisel istungil. Vastuvõtmisel jõustuvad muudatused üldkorras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.