Kuidas on omavahel seotud sipelgate ja inimeste hügieeniharjumused?

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sipelgate hügieeniharjumused võivad üllatada.
Sipelgate hügieeniharjumused võivad üllatada. Foto: SCANPIX

Hiljutine mustade sipelgate hügieeniharjumuste uuring toob välja, et erinevalt kaheaastastest lastest oskavad nad väga hästi oma hügieeni eest hoolt kanda ja muuhulgas ka oma prügi ise välja viia.

Teadusajakirjas PLOS One jaanuaris avaldatud artikkel märkis, et mustad sipelgad on üliarenenud nii omaenda kui ühise hügieeni osas, vahendab Washington Post. Nende kuuejalgsete sipelgate koloonias on välja arendatud väga keerukas jäätmekäitluse süsteem, mille hulka kuuluvad näiteks pesas sees olevad tualettruumid ja väljaspool pesa asuvad prügikastid.

Samuti avastasid uuringu läbi viinud teadlased, et mustad sipelgad on võimelised taaskasutama osa oma prügist näiteks ehitusmaterjalidena. Teadlaste sõnul aitab sipelgate ja teiste loomade jäätmekäitluse süsteemide uurimine paremini mõista ka nende poolt levitatavate haiguste liikumist ning aidata ka nende levikule kiiremini piiri panna.

Uuringu juhtivteadlane Tomer Czaczkes, kes töötab Saksamaal Regensburgi ülikoolis bioloogina, ütles väljaandele Los Angeles Times, et ta oli sipelgaid uurinud mitmeid aastaid enne, kui hakkas märkama seaduspärasusi nende hügieeniharjumustes.

Selleks, et saada oma tähelepanekutele ka teaduslikku tõestust, ehitas ta koos kolleegidega 21 pesa, kuhu alsti elama mustad sipelgad. Nende suhkruvette pandi sinist ja punast toiduvärvi, et jälgida, kas teadlase esmased tähelepanekuid peavad paika. Kahe kuu möödudes märkas uuringurühm, et sarnaselt inimestele on ka sipelgatel oma tualettruumid, mis koonduvad pesade nurkadesse.

Samal ajal viisid nad väga püüdlikult kõik ülejäänud prügi – toidu ülejäägid ja ehitusprahi – pesast välja ja ehitasid neist kompostihunnikud. Samamoodi tehti ka näiteks surnud sipelgatega, ka nemad viidi pesast välja, et nad ei tekitaks ülejäänud kolooniale mingisugust haigusriski.

Selline läbimõeldud käitumine hämmeldas teadlaste rühma, kuna nad ei mõistnud, miks sipelgate tualetid olid pesas sees, kuid kõik ülejäänud prügi viidi pesast välja. Oma uuringus pakuvad nad sellele mitmeid võimalikke seletusi.

Üks neist väidab, et sipelgad kasutavad siseruumides olevaid tualettruume seetõttu, et ka nemad on oma loomult laisad ja lisaks ei taha nad pesast välja minnes sattuda erinevate röövloomade või muude ohtu kätte

Samuti väidavad uuringu tegijad, et nad võivad tualettruumidesse kogunenud väljaheiteid kasutada ka väetisena, mille abil nad kasvatavad toiduks vajalikke seeni. Selleks aga, et midagi kindlat väita, on vaja Czaczkes'i sõnul täiendavaid uuringuid läbi viia.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles