Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Millal ja mille vastu tuleks last vaktsineerida?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vaktsineerida või mitte? | FOTO: Scanpix

Eestis on paika pandud riiklik vaktsineerimiskava, mille alusel arstid lapsi vaktsineerivad. Kalendrit saab vajadusel kontrollida ka vanematele sünnitusmajast kaasaantavast lapse tervisepäevikust.

12 tundi – B-viirushepatiidi vaktsiini 1. süst

1-5 päeva – tuberkuloosivaktsiin

1 kuu – B-viirushepatiidi vaktsiini 2. süst

3 kuud – difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüleiidi ja Hemofilus influenza tüüp b vaktsiini 1. süst

4,5 kuud – difteeria, teetanuse ja läkaköha, poliomüeliidi ja Hemofilus influenza tüüp b vaktsiini 2. süst

6 kuud – difteeria, teetanuse ja läkaköha, poliomüeliidi ja Hemofilus influenza tüüp b vaktsiini 3. süst; B-viirushepatiidi vaktsiini 3. süst

1 aasta – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini 1. süst

2 aastat – difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ning Hemofilus influenza tüüp b vaktsiini 4. süst

6-7 aastat – difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vaktsiini 5. süst

12 aastat – B-viirushepatiidi vaktsiin, 3 süsti intervalliga 1 kuu ja 5 kuud

13 aastat – B-viirushepatiidi vaktsiin, 3 süsti intervalliga 1 kuu ja 5 kuud

15-16 aastat – difteeria ja teetanuse vaktsiini 6. süst

17 aastat – 12-aastaselt difteeria-, teetanuse 6. süstiga vaktsineeritutele 7. süst

25, 35 aastat (iga 10 aasta järel) – difteeria ja teetanuse vaktsiini 7. süst (jne)

Uuest aastast alustatakse 12-14-aastaste tütarlaste vaktsineerimist HPV vastu. Samuti lõppeb alates 2018. aastast B-viirushepatiidi vaktsineerimine vastsündinutel, kuid sellega alustatakse lapse kolmandal elukuul. Sünnijärgselt vaktsineeritakse ainult neid lapsi, kelle puhul on teada või suurem risk, et nende ema võib olla B-viirushepatiiti nakatunud või haigestunud. Seda põhjusel, et peale 2002. aastal alanud vaktsineerimist on haigestumus väga madal ning uus vaktsiinikombinatsioon võimaldab vähem süste (üks varasema kolme asemel).

Vastavalt vajadusele ja patsiendi omal soovil on võimalik vaktsineerida veel järgmiste haiguste vastu:

• A-hepatiit
• B-hepatiit
• Puukentsefaliit
• Gripp
• Tuulerõuged
• Difteeria, teetanus (täiskasvanutele)
• Rotaviiruslik soolepõletik
• Koolera
• Kollapalavik
• Meningiit
• Pneumokokk
• Kõhutüüfus
• Marutaud

Kuna need süstid ei kuulu riiklikku vaktsineerimiskavva, siis on need patsiendi jaoks tasulised.

Allikas: vaktsineeri.ee

Tagasi üles