Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar rääkis Meditsiiniuudistele antud intervjuus, et reisija võib leetrite viirustega kokku puutuda ja nakatuda igas rahvusvahelises lennu- ja raudteejaamas, hotellis või suurkogunemistel ning seetõttu tuleks end leetrite vastu kindlasti vaktsineerida.
Mida tuleks Eestis ette võtta seoses äsjase leetripuhanguga USAs ja Euroopas?
Eeskätt peaksid lapsevanemad kohusetundlikult vaktsineerima oma lapsed leetrite vastu (1. annus ühe aasta vanuses ja 2. annus 13 aasta vanuses) ning mitte keelduma laste vaktsineerimisest (2014. aastal jäi leetrite vastu vaktsineerimata lapsevanema keeldumisel 3,1 protsenti lastest) väärarusaamade tõttu.
Teiseks peaksid välisreisile minevad täiskasvanud inimesed, kes ei ole leetreid põdenud või leetrite vastu vaktsineeritud või neil ei ole kindlaid andmeid selle kohta, laskma ennast vaktsineerida vähemalt ühe annusega ja soovitatavalt ühe kuu pärast ka vaktsiini teise annusega. Vaktsineerida tuleks end piisava ajavaruga enne reisi alustamist, sest immuunsus kujuneb keskmiselt kahe nädala möödumisel vaktsineerimisest.
Pole isegi mõtet nimetada neid rohkeid riike, kus leetrid on püsivalt levinud, sest reisija võib leetrite viirustega kokku puutuda ja nakatuda igas rahvusvahelises lennu- ja raudteejaamas, hotellis või suurkogunemistel.
Milline oli seis laste nakkushaiguste puhul eelmisel aastal? Kas see erines kuidagi varasemast?
Kuni üheksa aasta vanuste laste haigestumine nakkushaigustesse on aastaid olnud ühesugune. Erinev on ainult läkaköha, mis on küll vaktsiinvälditav nakkushaigus, kuid mille vaktsiin on osutunud väheefektiivseks nii immuunsuse taseme kui ka kestvuse kujundamise aspektist (maailmas tegeldakse uue läkaköhavaktsiini loomisega).
Selle tõttu kulgeb laste läkaköhasse haigestumine laineliselt keskmiselt viieaastaste tõusude ja langustega: näiteks haigestus 2010. aastal läkaköhasse kuni üheksa-aastaseid lapsi 367 ja 2014. aastal 16 ning tervikuna on läkaköhasse haigestumine viimastel aastatel nihkunud noorukiikka ja noorte täiskasvanute hulka.
Kas need haigused on ikka samasugused kui varem, või on näiteks ka tuulerõuged võrreldes kümne aasta taguse ajaga muteerunud?
Nakkushaigused on oma olemuselt samasugused nagu varem. Gripiviiruste antigeenne struktuur muutub küll iga aasta, kuid haiguspilt on samasugune. Tuulerõugete viirus ei ole muteerunud: 2004. aastal haigestus 0–9 aasta vanuseid lapsi 5919 ja 2014. aastal 7709.
Kas on ka lisaks riiklikule immuniseerimiskavale veel haiguseid, mille vastu peaks lapsi kindlasti vaktsineerima?
Lisaks immuniseerimiskavale oleks soovitatav lapsi vaktsineerida pneumokokknakkuse, tuulerõugete ja gripi vastu.
Kas ka vaktsiine muudetakse pidevalt nagu näiteks gripivaktsiini või on tegemist põhimõtteliselt ikka ühe ja sama vaktsiiniga ja kui uuendus tuleb, siis on tegemist juba uue vaktsiiniga?
Igal aastal muudetakse ainult gripivaktsiini koostist. Muid vaktsiine ei ole olnud vaja muuta, välja arvatud läkaköha vaktsiin, mille uut efektiivset koostist praegu maailmas otsitakse.