Uue uuringu põhjal võivad pimedatel, külmadel ja sombustel sügis- ja talvekuudel inimesi kimbutava köha, nohu, infarktide ning artriiti ja diabeeti haigestumise sagenemise taga olla aastaaegade vaheldumisest tingitud muutused geenide avaldumises.
Miks kimbutavad mõned tervisehädad just külmal ja pimedal ajal?
13. mai 2015, 18:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Nature Communications avaldatud uurimuses analüüsiti enam kui 16 000 eri poolkeral elava inimese vereproovi, kirjutab ERRi teadusportaal.
Teadlased leidsid, et talvekuudel muutusid aktiivsemaks 147 immuunsüsteemi tööd mõjutavat geeni ning selle tulemusel oli ka põletikuline reaktsioon kudedes tugevam. Kokku langesid aastaaegade vaheldumisega kokku muutused 5136 geeni avaldumises.
Cambridge'i ülikoolis töötav Chris Wallace ja tema kolleegid ei ole veel kindlad, kas immuunsüsteemi tööd reguleerivad geenid muutuvad aktiivsemaks nakkuste tõttu või toimub see juba ennetavalt, kuid nii või teisiti võib see tõsta näiteks südamehaigustesse haigestumise riski.