Eesti teadlased hakkavad koos Euroopa ametiga uurima seakatku levikut

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) peadirektor Bernhard Url.
Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) peadirektor Bernhard Url. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Sel suvel alustab Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) koostööd Eesti teadlastega, hindamaks sigade Aafrika katkuga seotud riske.

Täna põllumajandusministeeriumis Eesti teadlaste ja ametnikega kohtunud Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) peadirektor Bernhard Url peab vajalikuks suurendada ameti koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide teadlastega, mistõttu alustatakse veel sel suvel Baltimaade ja EFSA koostööprojekti sigade Aafrika katkuga seotud riskide hindamiseks.

«Senisest tihedam koostöö liikmesriikidega toiduahelas esinevate riskide hindamisel on EFSA üks peaeesmärke. Soovime töötada välja konkreetsed teaduskoostööplaanid erinevate liikmesriikide ja Euroopa regioonidega,» sõnas EFSA peadirektor. Kuna Baltimaades on hetkel üheks suurimaks toiduohutusega seotud probleemiks sigade Aafrika katku levik metssiga populatsioonis, on ka suvel algav koostööprojekt ellu kutsutud. Sellega hakatakse uurima viiruse levikut ja selle tõkestamise võimalusi.

Põllumajandusministeeriumi andmetel on 2014. aastal Eesti naaberriikides Lätis, Leedus ja Poolas diagnoositud mitu sigade Aafrika katku juhtumit. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril, mil Hispaanias asuvast EL referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta.

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus – kuni 100 protsenti loomadest.

Ka põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai hinnangul on sigade Aafrika katku leviku tõhusaks tõrjumiseks vaja senisest laiemat koostööd teadlastega. «Kuigi oleme edukalt hoidnud senini taudi kodusigadest eemal, on meil jätkuvalt liiga vähe teadmisi viiruse ja selle levikut mõjutavate tegurite kohta metssigade hulgas,» ütles Kevvai.

Baltimaade teadlased hakkavad koos EFSA-ga uurima regionaalseid eripärasid taudi levikul, et hinnata erinevate tõrjemeetmete mõju ning leida uusi võimalusi taudi leviku tõkestamiseks.

Põllumajandusministeeriumis toimunud kohtumisel kutsus EFSA peadirektor Bernhard Url Eesti teadlasi laiemale koostööle ka teistes toiduohutusega seotud valdkondades ning tutvustas erinevaid koostöövõimalusi. Url kohtus Tallinnas Eesti maaülikooli, Tartu ülikooli, tervise arengu instituudi, Eesti keskkonnauuringute keskuse, veterinaar- ja toiduameti, veterinaar- ja toidulaboratooriumi, põllumajandusameti ning põllumajandusministeeriumi esindajatega.

Euroopa toiduohutusamet on üks 40-st Euroopa Liidu ametist. See kutsuti ellu 2002. aastal pärast mitmeid 1990. aastate lõpus Euroopas aset leidnud toiduohutuse intsidente. Tegemist on teadusliku riskihindamise asutusega, mis annab sõltumatut teadusnõu ja –hinnanguid Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile ja liikmesriikidele potentsiaalsete riskide kohta kogu toiduahelas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles