Uuring: muusika mõjutab maitsemeeli

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Oxfordi ülikooli professor Charles Spence leiab, et toidu maitset võib parandada see, kui tarbida seda vastava riigi muusika saatel.

Igaüks, alates Michelini tähega pärjatud kokkadest väikeste lasteni, teab, et sool ja pipar kuuluvad köögis kasutatavate põhimaitseainete hulka. Ent maitseained võivad olla midagi palju enamat kui nimetatud koostisained ja ulatuda teistesse dimensioonidesse, näiteks muusikasse. Oxfordi ülikooli teedrajava eksperimentaalpsühholoogi professor Charles Spence’i uuringu järgi soovitatakse roogasid «maitsestada helidega». Spence’i soovituse kohaselt võib tsipake ooperit, kübeke flamenkot või vorsti ülevalamine saksa tehkomuusikaga parandada selle maitse tajumist.

Professor katsetas toidu kohaliku muusikaga maitsestamise ideed – prantsuspäraseid roogi süües ilmnes, et need maitsesid paremini koos prantsuse akordionimuusikaga, samas kui Puccini parandas pastaroogade maitset. Tulemusi oli võimalik korrata Saksa, Hispaania ja Kreeka toitudega.

Charles rõhutab: «Tänu uuele tehnoloogiale nagu Sony Multi-Room Audio (mitme ruumi helindamine) on kõik valmis tõeliselt multisensoorse söögielamuse tagamiseks. Ükskõik millisest ruumist te ennast ka ei leia, saab muusikat sobitada selleks, et aidata tuua esile parim kõiges, mida maitsete. Sony mitme ruumi tehnoloogia, mis võimaldab mängida erinevat muusikat erinevates ruumides või samasugust muusikat mitmes ruumis, avab inimestele võimaluse viia oma söök ja jook ruumist ruumi ning kogeda, kuidas muusika abil õhustikku muutes saab tõepoolest maitset muuta.»

«Me maitseme meelte, mitte suuga – meie keel ei maitse toitu, vaid tegelikult seab meie aju suu maitseelamusteks valmis. Meid ümbritseval keskkonnal on märkimisväärne mõju meie kulinaarsele elamusele – muusika suudab puhastada maitsemeeli, mõjutada ja muuta maitset ning parandada elamust. Seega võivad väikesed muutused keskkonnas tõepoolest meie söögielamust parandada.»

Uuringu järeldused: 

  • Tõenäoliselt muudab klassikalise muusika kuulamine veini ja teiste jookide maitse hinnalisemaks.
  • Aeglast muusikat kuulates võivad maitsed suus kauem püsida. Samas tempokama muusikaga haihtub maitse kiiremini.
  • Mida meeldivam on muusika, seda rohkem meeldib teile see, mida maitsete – seda tuntakse aistingu ülekandena. Idee on selles, et me kanname tunded muusika vastu üle selleks, mida me toidust ja joogist mõtleme.
  • Õige muusikainstrumendi sidumine õige toiduga täiustab maitset – näiteks klaveriheli sobib hästi selliste marjade ja puuviljadega nagu põldmari, aprikoos ja vaarikas – ilmselt seetõttu, et need on magusad.
  • Välistegurite lihtne kõla võib mõjutada teie söögielamust – lihtsaimal tasandil mõelge üksnes helile, mis paljude toitude hammustamisel või mälumisel tekib. Näiteks suurendab valjemini krõmpsutamise heli põhjalikult värskuse taju krõpsude söömisel. Professor Spence märkis: «Tegelikult on paljudel toidu ja joogiga seotud lemmikaistingutel selline mõju. Meile meenuvad kõik tuntud ja armastatud krõbedad, krõmpsuvad ja kreemjad toidud või kihisev tunne. Need sõltuvad suuresti seostuvatest, tihti eripärastest helidest.»
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles