Kuidas mõjub kehale kuuma ilmaga jooksmine?

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Pärast pikka sissejuhatust on suvi hoo sisse saanud ja vihmaste päevade järel on tulemas uus palavus. Kuigi sellega kaasneb palju toredat, ei ole kuumus alati meeltmööda välise trenni harrastajatele - jooksjatele, ratturitele ja rulluisutajatele. 

Palava ilmaga on raskem trenni teha, sest juba varsti jon võhm otsakorral ja tuju läheb üle. Kuuma ilmaga kulub kõigest 30 protsenti energiast lihaste liikumisele, 70 protsenti läheb aga keha jahutamisele, selgitab spordiarst Jon Woo ajakirjas Shape. 

Palavaga suundub rohkem verd lihastest nahka, et keha maha jahutada. «Kuna lihastes on vähem verd, siis tunned joostes, et südamelöögisagedus on kõrgem ja intensiivsus tundub raskem,» selgitab omakorda spordifüsioloog ja toitumisteadlane Stacy Sims. See pole kõigest tunne - kuumaga jooksmine ongi raskem. Jalgade kehvema verevarustuse tõttu ei suuda sa ka nii kiiresti joosta kui tavaliselt. 

Suvel sportides pole oluline ainult temperatuur, sest oma mõju on ka õhuniiskusel. «Kui õhk on väga niiske, ei saa higi nahapinnalt võimalikult tõhusalt ära aurata ja seeläbi ei saa keha kuumusest nii hästi lahti,» sõnab Woo. See tähendab, et veelgi rohkem verd tuleb lihastest nahale appi. 

Simsi sõnul tuleb tähelepanu pöörata ka UV-kiirgusele. Päikesepõletus süvendab neid probleeme, sest seetõttu on nahapind veelgi kuumem kui tavaliselt. «Viimased uurimuses on näidanud, et nahatemperatuur mõjutab sooritust rohkemgi kui kehatemperatuur. Kui sul õnnestub hoida nahka jahedana, siis püsib rohkem verd keskvereringes ning sul on võimalus saada parem tulemus isegi siis kui kehatemperatuur on kõrgem kui tavaliselt trenni tehes.»

Õnneks kulub doktor Woo sõnul kuni paar nädalat kuuma ilmaga jooksmist, rattasõitu või rullitamist selleks, et keha suudaks suviste temperatuuridega kohaneda. Keha õpib tõhusamalt higistama ja saab füsioloogiliselt kuumusega üha paremini hakkama. 

Seni tuleks aga trenni kestust ja intensiivsust kuni 50 protsenti vähendada, et seejärel tasahaaval koormust uuesti suve-eelse normini tõsta. Viimaseks võiks kuluda umbes kümme päeva.

Suvel on väga tähtis juua palju vett kogu päeva jooksul. Sellest pole palju abi, kui jood klaasitäie enne välja minekut, alusta veejoomist juba hommikul. Kui trenn kestab rohkem kui tund aega, pead veepudeli (või spordijoogi) endaga kaasa võtma. Mida külmem vesi on, seda parem. Vahetult enne uksest välja astumist võiksid pudelisse lükata isegi mõned jääkuubikud. 

Kindlasti ei tohi aga seda jäävett omale pähe valada! Külma tõttu veresooned peas ahenevad ja verevool väheneb, mille tagajärjel võid kiiremini üle kuumeneda. Kui tahad end veega jahutada, vala jahedat (mitte jääkülma) vett üle pea ja käsivartele. Lisaks ära unusta kasutamast päikesekaitsekreemi, et ennetada päikesepõletust.

Scanpix
Scanpix Foto: SCANPIX
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles