USA Washingtoni osariigi toiduameti juht teeb ekstreemset katset, toitudes kaks kuud ainult kartulitest.
Ekstreemne katse – toituda kaks kuud vaid kartulitest
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. oktoober 2010, 14:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Chris Voigt alustas kartulite söömist 1. oktoobril ja lõpetab 29. novembril, kirjutab Live Science.
Mees sööb nii palju kartuleid, et saada neist igapäevaselt kätte vajalik energiahulk. Voigti kinnitusel ei söö ta midagi muud.
«Tahan tõestada, et kartul on tervislik toiduaine ning pikaajaline kartuli söömine ei kahjusta tervist,» selgitas ameeriklane. Ta lisas, et sai kartulisöömise idee ÜRO üleskutsest, et kartulid päästavad maailma näljahädast.
Teada on mitmeid kartuli kohta käivaid uuringuid. Arstid ja toitumisteadlased on aga ainult kartulist toitumise suhtes skeptilised.
Voighti kinnitusel sisaldub kartulis palju eluks vajalikke aineid – C-vitamiin, B6-vitamiin, magneesium, kiudained ja kaalium.
Ka olevat osad kartulisordid sellised, mis õigesti valmistatuna on sama tervislikud kui täisteratooted.
Voigti kinnitusel ei hüpanud ta ülepeakaela sellesse eksperimenti. Ta konsulteeris arstide ja dietoloogidega, saamaks teada, millised on ta šansid 60 päeva vaid kartulitest elada.
«Tuli välja, et neerud peavad korras olema. Söön päevas 20 kartulit ning neerud peavad kehast üleliigse kaaliumi väljutama. Enne dieedi pidamist tuli mul organismi varustada nägemise seisukohast tähtsa A-vitamiiniga, kuna kartulid seda ei sisalda,» selgitas mees.
Toitumisspetsialistide sõnul on kartulite glükeemiline indeks kõrge ja selle tõttu tuleks kartuli liigtarbimist vältida. Kõrge glükokeemilise indeksiga toiduaineid seostatakse kehakaalu tõusu, insuliiniprobleemide ja diabeediga.
Glükeemiline indeks (GI) on mõõtmissüsteem, mis järjestab süsivesikuid skaalal 0-st 100-ni vastavalt sellele, kui kõrgele tõstavad need vere suhkrutaset pärast söömist. Kuni 55 ühikuga toidud on madala GI-ga, üle 70 ühikuga aga kõrge indeksiga.
Kartuleid aga töödeldakse ning selle tõttu võivad nad üsna ohtlikuks toiduaineks osutuda.
«Kartulid kuuluvad tervisliku toitumise juurde, kuid nad ei tohi olla pidevalt põhitoiduaine. Kuna kartulis sisalduv tärklis on kergesti seeditav, mõjutab see veresuhkru taseme tõusu,» selgitas Washingtoni ülikooli toiduaineteteaduse professor Barry Swanson.
Swanson lisas, et kartul rahuldab esmase energiavajaduse, kuid kui see on ainus menüüs olev toiduaine, siis paari tunni pärast on nälg kallal ning tekib väsimus.
Nagu kõik tärklist sisaldavaid toiduaineid, on ka kartulit kasulik süüa koos juurviljadega, kuna viimaste glükeemiline indeks on madal.
Uurijate sõnul saab kartulist valkude vajaduse kätte siis, kui päevas süüa üle kümne kartuli. Kuid samas võib tekkida A-, B12- ja E-vitamiini, kaltsiumi ja seleeni puudus. Samuti võivad mõned kartulisordid kergelt mürgised olla.
Kas inimesed jääksid vaid ühte toiduainet tarbides ellu? Vaalad ja veel mitmed teised mereloomad suudavad seda. Teada on, et eskimod on jäänud ainult liha süües ellu, saades C-vitamiini vaalade nahka süües.