«Pealtnägija»: melanoomi epideemia vastu aitaks kallis moodne meditsiin

Nele-Mai Olup
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Svetlana.
Svetlana. Foto: ERR kuvatõmmis.

36-aastane kahe lapse ema Svetlana on pealtnäha täiesti terve, kuid tegelikult on tal lootusetu diagnoos. Eestis avastatakse viimasel ajal nii palju Svetlanale sarnaseid nahavähi ehk melanoomi juhtumeid, mis tapavad just noori inimesi, et räägitakse juba epideemiast, vahendas ERRi uudisteportaal ETV saadet «Pealtnägija».

Tragöödia on selles, et moodne meditsiin saaks neid inimesi aidata, kuid selleks peab patsient ise olema miljonär.

2012. aasta mais kukkus 36-aastase Svetlana maailm kokku. Just äsja oli noor naine ilmale toonud oma teise poja, kui sai arstidelt võimalikest kõige hirmutavama diagnoosi: tema pealaele tekkinud sünnimärk osutus melanoomiks ehk pahaloomuliseks vähkkasvajaks.

«Ma tegin valesti äkki seda, et kui see sünnimärk tekkis pealaele, et ma ei reageerinud, ei läinud kohe nahaarsti juurde, aga tol ajal ei olnudki mul selliseid teadmisi, et see võib äkki plahvatada selliseks haiguseks,» rääkis Svetlana.

Ühes Eesti suurimas kommunikatsiooniettevõttes IT-spetsialistina töötav tallinlanna tuli oma haigusega avalikkuse ette selleks, et panna kõigile südamele – oma nahamuutustel tuleb silm peal hoida. Intervjuu andmine on naise jaoks suur julgustükk, sest kuni tänaseni ei tea tema kolm ja pool aastat kestnud võitlusest surmaga mitte ükski kolleeg.

«Seda sai õnnelikult varjata, kuna operatsioonid olid tehtud kas lapsehoolduspuhkuse ajal või üks operatsiooni sai tehtud, ma võtsin tavapärase puhkuse välja,» lausus Svetlana.

Svetlana on oma tragöödiast seni rääkinud vaid kõige lähedasematele – abikaasale, perele, sõpradele ja psühhoterapeudile. Siiski on ta otsustanud haiguse saladuses hoida oma 3- ja 7-aastase poja eest.

«Svetlana, ta on tõeline võitleja. Tema jaoks elu on väga-väga tähtis. Tal on väikesed lapsed ja ta väga tahab elada. Oli ikka väga aru saada, et ta väga kardab. See on selline haigus, mis halvab inimese,» lausus Svetlana psühhoterapeut Agnes Kraus.

Alates 70-ndate keskpaigast on melanoomi haigestumine maailmas kolmekordistunud. Melanoomi nimetatakse heaoluühiskonna haiguseks ja seda seostatakse suuresti liigse päevitamisega. Lisaks on seda kõige agressiivsemat nahavähi liiki nimetatud «kõikide vähivormide kuningannaks», kuna metastaatiline melanoom ei allu väga hästi ravile. Tõusev tendents on ilmne ka Eestis.

«Kui me võtame kümne aasta statistika, siis see erinevus on kuskil seal 150-st esmajuhust kümme aastat tagasi, praegu kõige värskemad vähiregistri andmed on aastast 2011 ja see on 239 juhtu. Ja need on iga aastaga järjest tõusnud, et selles suhtes me näeme, et see on veenev tõus,» rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) onkoloog Kadri Putnik.

Eriti drastiline on see tõus, kui vaadelda numbreid 1990-ndatest, mil melanoomi haigestunute arv Eestis jäi keskmiselt 70 ja 90 vahele. Ehkki kindlaid andmed veel pole, on prognooside järgi perioodil 2012-2015 haigestumiste arv kerkinud juba 300-ni, mis tähendab haigestumiste enam kui kolmekordistumist kahe aastakümnega. Lisaks on kurb tõsiasi, et Eesti on melanoomi suremuselt Euroopa esirinnas ning melanoomi patsiendid muutuvad üha nooremaks. 15–29-aastaste seas on melanoom üks enim esinevaid vähkkasvajaid.

«Algul arstid lubasid mul rinnaga toita ja mitte mingeid ravimeid siis me ei kasutanud,» meenutas Svetlana. Kui laps sai 9-kuuseks, avastati, et haigus oli läinud edasi lümfisõlmedesse. Ta hakkas saama ravi. Umbes aasta pärast leiti, et haigus läks edasi juba organitesse.

Svetlana võitlus haigusega on käinud üles- ja allamäge. Mitmel korral on ravi andnud vägagi lootusrikkaid tulemusi. Viimati möödunud kevadel näitasid analüüsid melanoomi peaaegu täielikku taandumist, kuni uute proovideni juulis.

«Nüüd hiljuti järjekordsel kontrollil näitaski, et haigus järsku nüüd läks teistesse organitesse ja koldeid on rohkem,» nentis Svetlana.

Tänaseks on kahe väikelapse ema olukorras, kus tal on jäänud eluks vaid üks ja viimane õlekõrs – uue põlvkonna vähiravim Pembrolizumab, mis lihtsustatult selgitades paneb inimese enda immuunsüsteemi tema kasvajarakkude vastu tööle. Ilma selle ravimita ei näeks Svetlana enam ilmselt isegi eesootavaid jõule.

Aga teel ravimini on üks oluline takistus – neljakuuline ravimikuur maksab tervelt 26 000 eurot. Ja nii palju maksab kõigest üks kuur. Eduka raviefekti puhul peab patsient preparaadi võtmist pidevalt jätkama, mis tähendab, et sama suurt rahasüsti võib korduvalt vaja minna veel aastaid. Naisel endal sellist summat kuskilt võtta pole ja mis kõige hullem, haigekassa seda ega ühtegi teist maailmas olemasolevat kaasaegset melanoomiravimit ei rahasta.

«Kui me räägime kitsamalt kaugele arenenud melanoomist, siis ravimid võib laias laastus jagada kaheks – on n-ö vanemad ravimid, mis on aastaid ja aastakümneid kasutusel olnud ja viimastel aastatel on tulnud turule päris mitmeid uusi ravimeid,» lausus haigekassa ravimiosakonna juhataja Erki Laidmäe.

Laidmäe tõdes, et haigekassa rahastab kuni tänase päevani tõepoolest vanema põlvkonna ravimeid. Uuema põlvkonna ravimite osas on tema sõnul läbirääkimisi peetud üsna pikka aega, aga tulemusteni veel jõutud ei ole.

«Seega praegu need patsientidele kättesaadavad ei ole,» nentis ta.

Haigekassa ei pea moodsate ravimite kulude katmist mõistlikuks

Ent viimaste aastate jooksul on turule tulnud palju uuema põlvkonna oluliselt tõhusamaid ravimeid, mis võivad haige elu mitte ainult kuude, vaid aastate võrra pikendada. Paraku on uued ravimid nii kallid, et kohalik haigekassa neid katta ei suuda ega pea seda ka mõistlikuks.

«Vaadake, ravimite väljatöötajad on äriettevõtted, kelle eesmärk on kasumit teenida. Kui nad näevad, et turul on suur katmata ravivajadus ehk nõudlust justkui nagu oleks, siis loomulikult alustatakse tingimist sealt kallimast otsast. Ja ma kardan, et see ongi see põhjus siin,» selgitas Laidmäe.

PERH-i onkoloog Kadri Putnik möönis, et selline olukord tekitab temas üsna meeleheitliku tunde.

«Mina arstina pean soovitama kõiki tõenduspõhiseid ravimeetodeid, olenemata sellest, kas need on haigekassa poolt rahastatud või mitte ja olgem ausad, inimesed loevad internetist, kui panna Google’isse sisse metastaatilise melanoomi ravi, siis kohe esimesena tulevad need ravid, nii et ei ole üldsegi harv, kui patsient juba ise tuleb ja ütleb, et ta soovib enda kasvajast mutatsiooni analüüsi, et ta soovib saada üht või teist ravimit, teadmata, kui palju nad maksavad,» rääkis onkoloog.

Putnik tõdes, et kui patsient saab aru, mis ravim maksab ning et haigekassa seda ei toeta, siis tekib küsimus, miks ja tema ei oska sellele vastata.

Haigekassa ravimiosakonna juhataja Erki Laidmäe märkis, et teda teeb murelikuks retoorika, mis uute ravimitega kaasas käib.

«Neid nimetatakse tihti elupäästvateks ja patsienti päästvateks, aga tegelikult tuleb endale aru anda, et melanoomi ja paljude teiste kasvajalike haiguste näol on ikkagi tegemist jätkuvalt ravimatu haigusega. Et mida need ravimid teevad tegelikult on, et pikendavad haige elu ja nagu teadusuuringud näitavad, sageli nelja, viie või kuue kuu võrra. Et see on see tulemus, mida minu meelest tuleks ausalt ka avalikkusele rääkida ja selgitada,» rääkis Laidmäe.

Ent statistika räägib lootustandvamat keelt. Uuringute põhjal on moodsa ravi tagajärjel kahe aasta pärast elus 49% haigetest ja kolme aasta pärast umbes 40%. Umbes seitsme aasta eest said 20 eestimaalast tasuta uuendusliku melanoomi ravimi Yervoy kuuri ning viiendik neist on tänaseni elus.

Positiivne näide lähiminevikust on ka kevadel «Pealtnägijas» esinenud Alar Tupp, kes sai Eesti ajaloo kalleimat vähiravimit, 160 000-eurost preparaati, mille maksis kinni eraannetustel toimiv vähiravifond «Kingitud elu». Veel möödunud nädalal sai Alar arstidelt uue kinnituse, et kasvaja siirded on peaaegu täielikult taandunud.

Õnneks on sama fond ka Svetlana ja veel nelja melanoomi patsiendi jaoks leidnud esimese ravikuuri jaoks vajaminevad 130 000 eurot ning eile hommikul kell 9 jõudis pärast mitmenädalast kannatamatut ootamist Svetlana jaoks eluhinnaga ravidoos Saksamaalt lõpuks kohale.

«Ma olen lootuses, et see hakkab toimima ja et ma saan leevendust oma enesetundele. Et praegu on tõsiselt raske olla,» ütles Svetlana.

Melanoomi kui kõige agressiivsemat nahavähi vormi avastatakse aasta-aastalt üha rohkem, mistõttu on räägitud isegi melanoomi epideemiast. Siiski on melanoomi diagnoosimise suurenemisel pigem positiivne põhjus – inimeste teadlikkuse kasv. Eestis jõudis melanoomi temaatika n-ö massidesse nelja aasta eest, kui legendaarse räppansambli Toe Tag liige Revo Jõgisalu kaenlaalusest sünnimärgist alguse saanud tapjatõvele alla vandus.

«Jah, see sõnum, mis Revo avalikkuse ette tõi, see reaalselt on jõudnud ka avalikkuseni ja inimesteni, mis on selle asja väga positiivne pool,» lausus Revo Jõgisalu endine elukaaslane Merle Sikk. Ta lisas: «Tema pidi ohverdama oma elu selleks, et teisi päästa. Ja see on mulle piisav põhjus, et sellega leppida.»

Merle Sikk asutas pärast mehe surma Forevo-nimelise fondi, mis on alates 2011. aastast korraldanud mitmeid heategevuslikke kontserte ja spordivõistlusi, tänu millele on tänaseks kokku kogutud ligikaudu 10 000 eurot. Veel enne selle aasta lõppu plaanib fond suure osa sellest summast annetada Vähiliidule. Üks oluline moment melanoomi ennetuses on ka alaealiste solaariumi kasutajate küsimus, mida hakati Eesti avalikkuses arutama kolm aastat tagasi.

Dr Niine nahakliiniku onkoloogia arst-resident Elen Vettus kinnitas, et just 2012. aastal hakati maailmas rohkem rääkima solaariumi ja ultraviolettkiirguse ohtlikkusest, sest 2009. aastal nimetas Maailma Tervishoiuorganisatsioon solaariumid esimese grupi kantserogeenide hulka.

«Mis tähendab seda, et ikkagi solaariumil ja ka väga intensiivsel päikesel ja melanoomil on seos olemas,» tõdes nahaarst.

Nii kutsutigi 2012. aastal ka Eestis Elen Vettuse eestvedamisel ühise laua taha terviseamet, Eesti Solaariumikoda ja sotsiaalministeerium, et keelustada paljude teiste riikide eeskujul ka Eestis solaariumis käimine alaealistele. Töögrupid käisid koos ja tegid entusiastlikult plaane, ent tänaseks on ettevõtmine täielikult sumbunud, ehkki Dr. Vettus on korduvalt asjadele hoogu uuesti sisse puhuda.

Elen Vettus nentis, et kui 2014. aasta alguses oli teema aktuaalne nii ministeeriumi kui ka töögrupi jaoks, siis edasi jäi ta veidi ootele, kuna oodati Euroopa Liidu juhiseid iluteenuste osutamisele.

«Kahjuks 2015. aasta põhimõtteliselt lõpuks ei ole meil mingeid edasisi juhiseid või samme tehtud selle jaoks. Ja mitmed e-mailid, mis ma ka saatsin, et meil on vaja tegeleda ennetusega, ennetamine on odavam riigile, rääkimata nendest noortest inimeludest, mis me suudame päästa, siis tõepoolest öeldi, et jah, me saame probleemist aru, aga me ootame ära 2017. aasta, kui on plaanis rahvatervise seadust üldiselt muuta,» lausus Vettus.

Sotsiaalministeerium lubab "Pealtnägija" päringule vastates, et seadusemuudatus tuleb, kuid seda peab veel veidi üle aasta ootama. Hetkel valmistab sotsiaalministeerium ette rahvatervise seaduse eelnõud, millega on muu hulgas plaanis keelata solaariumiteenuse pakkumine alla 18-aastastele. Eelnõu peaks valmis saama 2016. aasta detsembriks.

«Näiteks kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel võivad 16-aastased hääletada, see on ka põhiseadusega muudetud, siis ma ei ole kindel, kas sellega mõne noore inimese elu päästetakse, aga solaariumi keelustamine alaealistele, ma võin üpris kindlasti öelda, et 10 aasta pärast meil on vähem noori, kes haigestuvad melanoomi. Sest melanoom on noorte inimeste elustiili haigus,» nentis Vettus.

Kurva loo kokkuvõtteks on oluline öelda, et melanoom on oma varajases staadiumis avastatuna siiski täielikult ravitav, mistõttu panevad arstid südamele, et oma sünnimärke tuleb tähelepanelikult jälgida ja kahtluste korral kohe arsti juurde pöörduda. Veelgi mõistlikum oleks regulaarselt korra aastas nahaarsti juures kontrollis käia.

Ehkki Svetlanal tuleb aeg-ajalt murdumishetki ette, siis paradoksaalselt tunneb ta ennast praegu koos oma haigusega rohkem elusana kui varem. Ta hakkas tegelema maalimisega ja otsustas minna ka teist kõrgharidust omandama. Svetlana on sellest sügisest Tallinna ülikooli informaatikatudeng. Noore ema soov elada on suurem kui iial varem.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles