Uus uuring paljastas, et vööümbermõõdu suurus võib osaliselt sõltuda sellest, mis toimub inimese peas.
Vaimne trikk, mis aitab kõhurasva vastu
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
24. november 2015, 10:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Browni ülikoolis tehti uuring, mis näitas, et inimesed, kes elavad rohkem hetkes, on 34 protsenti väiksema tõenäosusega rasvunud ja neil on vähem kõhurasva kui neil, kes ei suuda keskenduda, rapsivad ringi ja elavad oma elu pealiskaudselt, vahendab Prevention.
Uurijad tegid 400 inimese peal lihtsa testi, et välja selgitada nende «dispositsionaalse teadlikkuse» tase ehk kui palju pööravad nad tähelepanu end ümbritsevale keskkonnale, enda mõtetele, tunnetele ja kehalistele aistingutele. Üldiselt märkavad enda ümbrusest teadlikumad inimesed ühest kohast teise liikudes rohkem detaile. Nad on ka paremad kuulajad, sest pööravad vestluskaaslase jutule kogu oma tähelepanu ja nende mõte ei lähe nii kergesti uitama. Vähemteadlikel inimestel on keskendumisraskusi, neil lähevad uute tuttavate nimed kergesti meelest ja paljusid argitoimetusi teevad nad n-ö autopiloodil.
Teadlikel inimestel – teisisõnu neil, kes olid end ümbritseva keskkonnaga paremas kooskõlas – oli kõhupiirkonnas keskmiselt pool kilo vähem rasva kui teistel. Pool kilo ei tundugi ehk esialgu väga palju, kuid tuletagem meelde, et see oli vaid kõhupiirkonnas ja nagu me teame, ei kaalu rasv väga palju. Lisaks on kõhurasv kõige ohtlikum rasvatüüp, sest seda seostatakse südamehaiguste ja diabeedi suurema riskiga.
Kuidas saab siis vaimsus kehakuju muuta? Uurijate sõnul on n-ö autopiloodil elamine otseselt seotud arutu söömisega, sest kui inimene ei märka oma keha märguandeid, sööb ta ka siis, kui ei ole tegelikult näljane.
Tõenäoliselt on iga inimene enda üllatuseks avastanud, et on kausitäie suupisteid endale sisse kummutanud ilma sellele suurt tähelepanu pööramata. Paljud hakkavad sööma juba toitu valmistades, näksides veidi siit ja veidi sealt, nii et hiljem lauda istudes on tegelikult kõht juba täis.
Teadlikkus ümbritsevast aitab arutut näksimist kontrolli all hoida. Uuringu juhi doktor Eric Loucksi sõnul saab enda tervise eest paremini hoolt kanda, kui oma keha rohkem kuulata ja panna täpselt tähele, milliseks enesetunne pärast teatud toitude söömist läheb.
Selleks, et oma teadlikkust tõsta, on palju erinevaid võimalusi. Kõige levinum ja lihtsam moodus on mediteerimine, mis tõstab inimese teadlikkust ümbritseva suhtes ja aitab elada hetkes.